mõjub mikroorganismidele (eriti viirustele) nende elutegevust pidurdavalt, nad pole võimelised paljunema. - Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet interferooni. 3. Miks palavik ei ole kasulik? - Kõrge temperatuur võib kahjustada närvirakke. - Mida kõrgem on temperatuur, seda tugevamad on erutusprotsessid. - Kuna palaviku korral on hingamine kiirem ja sügavam, võib see esile kutsuda respiratoorse alkaloosi tekke, mis võib olla krampide tekke aluseks. - Kõrge temperatuuri tõttu higistamisega võib tekkida tugev keedusoola kadu.
K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. K + sekretsioon distaalsetes tuubulites on
b) pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks, nim. atsidoos (acidum – hape). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise eest. Uinutite üledoosil jääb hingamine seisma, mitte südametöö. c) Osmootne rõhk ehk P osm(väikselt P all) – tekib nendes kudedes, kus on
Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi saab tekitada hinge kinni hoides, alkaloosi hüperventilatsiooni kaudu (sisse- ja väljahingamisel). pH'd reguleeritakse veres olevate puhverainete kaudu. Aeglasem pH regulatsioonisüsteem on neerud, mille kaudu saab suurendada/vähendada aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine. Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd, segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket
- Üledoseerimisel - hüperglükeemia, glükosuuria Rasvade ainevahetus: - Tekivad rasvaväärastused rasva ladestumine kõhule ja seljale, näole (cushing sündroom) - Rasvade ainevahetusemahhanism pole täpselt teada Vee ja elektrolüütide ainevahetus: - Vee ja elektrolüütide ainevahetusse sekkuvad vähe (võrreldes mineralokortikosteroididega) - Suured doosid põhjustavad turseid, hüpokaleemiat, metaboolset alkaloosi · Põletikuvastane toime - Suruvad alla kudede reaktsiooni keemilistele, termilistele, traumaatilistele, allergilistele ja infektsioossetele tegulitele. - Kaovad klassikalised põletiku tunnused (turse, punetus, palavik, valu). See on seotud steroidide võimega stabiliseeruda rakumembraane, vähendada leukotsüütide migratsooni põletikukoldesse, nõrgendada granulo- ja monotsüütide fagotsütoosi võimet.
Küülikutel ei ole nii, neil ei suurene ammooniumi eritamine metaboolse atsidoosi ajal. Kaaliumi vähenemine põhjustab metaboolset atsidoosi koeral ja kassil ja vähendab neeru ammooniumi eritamist koertel. Bikarbonaadi imendumine/happe eritamine prox torus suureneb kroonilise metaboolse atsidoosi ajal Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Alkaloos stim. bikarbonaadi eritamist ja atsidoos supresseerib. 7.5. Atsidoosi ja alkaloosi respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Metaboolse atsidoos * bikarbonaadi tagasiimendumine prox torus on häiritud * krooniline neerupuudulikkus – happeid eritatakse vähem (nt neeru armistumine) * mürgistused * kõhulahtisus – suurenenud bikarbonaadi eritamine * valgurikas toit, SV vaene toit - ketoatsidoos Metaboolne alkaloos * oksendamine – vesinikioonide kadu maost * bikarbonaadi suurenenud eritamine (kloriidi puudusel nt)
Mao ülehappesuse korral kasutatakse liigse HCl neutraliseerimiseks nõrku leeliseid, mao limaskesta kaitsvaid limaaineid, mao haavandite - HCl produktsiooni pärssivaid ravimeid. Ülihappesuse ravimeid - tühja kõhuga reeglina manustatavad 2..3 tundi peale sööki või vaevuste ilmnemisel.. a)Antatsiidse toimega ained aluselised neutraliseerivad, adsorbeerivad maonõret(neutral. ka pepsiini aktiivsust) a) süsteemse toimega – suuremad kogused imenduvad, alkaloosi teke võimalik; - reaktsioonil tekib, võetakse vajadusel.Ei ole raviva toimega, toime kestab mõned tunnid.Efektiivsed AGA: tekib CO2, mis ärritab maolimaskestatekib uus kogus maonõret, ka HCl uus kogus - kiire toimega NATRII HYDROCARBONAS F II Seedetrakti ravimid 2 201272013 CALCII CARBONAS
4. Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7.1 ni ja tegemist on happelise hälbe ehk atsidoosiga. Tekib hingamise tõkestumisel mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse, kõhulahtisusega. Kui suhe laieneb ja pH tõuseb, on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel). * BE (Base Excess, puhveraluste hälve) iseloomustab kvantitatiivselt puhvri aluselist (metaboolset) komponenti. Ideaalsel juhul (pH 7.4) peaks olema 0. Plussväärtused näitavad alkaloosi ja miinusväärtused atsidoosi sügavust (mM/l). Organism on tõhusalt kaitstud happelise hälbe vastu nn leelisreserviga (karbonaadid ja valgud). Suletud süsteemis (nt hingamise ja neerutalitluse lakkamisel) muutuks sisekeskond siiski happeliseks tekkiva süsihappe jt happeliste metaboliitide kogunemise tõttu eluprotsessides. Fosfaatpuhversüsteem Oluline peamiselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver). Alus/Hape HPO 4-2 / H2PO4- Valkude puhversüsteem
väga väikeses koguses ( platsenta on neile läbimatu ja loode ise ei sünteesi). Gamma-globuliinide defitsiit kompentseeritakse emaslooma ternespiima suure gamma-globuliinisisaldusega. ·fibriogeen molekulmass 400000, sisaldus plasmas keskmiselt 3-7 g/l. Vere hüübimisel väljastatava fibriini lahustunud eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju
( platsenta on neile läbimatu ja loode ise ei sünteesi). Gamma-globuliinide defitsiit kompentseeritakse emaslooma ternespiima suure gamma-globuliinisisaldusega. ·fibriogeen molekulmass 400000, sisaldus plasmas keskmiselt 3-7 g/l. Vere hüübimisel väljastatava fibriini lahustunud eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju
annaabi.ee 
