käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi aga õnneks mitte. Teatud situatsioonides võib iseloom muutuda ning vastavalt enda heaolule minna kas agressiivseks või alistuvaks. Agressiivseks enamasti kaitstes enda huve ja arvamusi ning alistuvaks juhul, kui inimene saab sellest ise tulevikus kasu või kui on tegemist endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega. Ise arvan, et olen
seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget arusaama iseenda ja ka teiste vajadustest ja õigustest. Seega on tähtis mitte püüda agressiivset ja alistuvat käitumist kui ,,halbu" enda seest välja rookida, vaid leida igale neist sobiv koht. 1. Agressiivne käitumine
Ta tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Nõnda lõpeb lugu sadisti ja masohhisti suhetest. Popi oli liiga vana, et ahvile vastu hakata. Pealegi oli ta harjunud kedagi austama ja kartma. Nii ta alluski sadistile ilma mõtlemata, ilma vastuhakuta. Tähtsaks teguriks oli ka see, et vahel käis ahv väljas ja tõi süüa, mõnikord isegi liha. Tuglas räägib ka alistuvast orjameelsusest, mis tuleneb nii kristlusest kui rahva ajaloolisest põlvilisurumisest, aga võib-olla tuleneb ka inimloomusest. 1920. a ilmub novellikogu «Hingede rändamine », mis on viimane kogu uusromantilisest tsüklist. Siin võib leida ka idamaise usufilosoofia mõju, näiteks uuestisünni teema. Samas on selle kogu novellid pessimistlikud. Need omadused avaldusid juba avanovellis « Androgüüni päev », mis äratas tähelepanu oma mängulisusega. Peategelane on meesnaine.
· Seab oma tujud ja soovid alati teistest kõrgemale. · Surub teised alla. · Saab oma tahtmise teiste arvel. Agressiivne käituja tunneb viha, ülbust, on üleolev ja ärritub kergesti. Samas tunneb ta ka hirmu ja ebakindlust. Agressiivne käituja kardab kaotada oma positsiooni. Ta domineerib, halvustab, ta võidab teiste arvelt ja teda ei sallita, ei austata, tema tervis halveneb pideva pinge tagajärjel, ta jääb lõpuks üksikuks. Kehtestav käitumisstiil on alistuvast ja agressiivsest käitumisest erinev. Kehtestavalt käitudes ütleb inimene välja, mida ta mõtleb, tunneb ja arvab. Selline inimene ütleb otse välja, mida ta soovib. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud 1 Organisatsiooni käitumine
· Väike vastutuskoorem kui kehtestaval ja agressiivsusel. · Ei süüdistata alistuvat inimest. · Valiku pärast ei saa kritiseerida, sest tema ei vali . · Saavad tuge ja kaitset. · Teiste kontrollimine Kokkuvõtvalt saab alistuv inimene teisi kontrollida, hoidudes samas konfliktist ja vastutusest. Samal ajal on ta oma nõrkuse tõttu kontrollitavate eest kaitstud. Ta kasutab tuntuid käitumismustreid ja pälvib oma isetuse eest kiitust. Pole ime, et inimestel on oma alistuvast käitumisest raske loobuda. 1.2 AGRESSIIVNE STIIL Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, mõtteid ja soove sageli teiste inimeste õiguste arvel ja tunnete kulul. Agressiivne inimene kasutab sarkasmi ja nähvamisi, et tekitada teises inimeses ebamugavust. Kui ta oma tahtmist ei saa, asub ta rünnakule. Tema süüdistav toon, tekitab teistes süütunnet ja tõrjuvust. Sageli algavad agressiivsete inimeste laused sõnaga "sina", millele järgneb rünnak või
2) Kehtestav - inimene, kes kasutab sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseausust, otsida oma õnne ja vajaduse rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. 3) Agressiivne - inimesed, kes liikuvad vastu või kavatsusega haiget teha. Kui viha väljendatakse maskeeritult, toob see inimestevahelistesse suhtesse probleeme juurde, mitte ei lahenda neid. Alistuvast käitumisest võivad tingitud olla järgmised hädad ja nende süvenemised: mirgeen, astmahood, paljud nahahaigused, haavandtõbi, artriit, krooniline välimus ja hüpertoonia. Alistuva käitumisega seostatakse ka psühholoogilisi hädasid: madal enesehinnang, kõrge ärevus, depresioon ja ense pidev tagasihoidmine ühest sellest tingitud tagajärjedega. Kõige äärmuslikumal kujul võib alistuva käitumise hind olla neuroos, psühhoos või surm.
öelda elu ja hapnik. Sümbiootilise ühtesulamise aktiivne vorm on domineerimine ehk sadism. Sadistlik inimene tahab vabaneda üksildusest ja ahistusetundest, muutes teise inimese 4 omaenda lahutamatuks osaks. Tema enesetunne tõuseb ja võim paisub sellega, et ta haarab enesesse teise, teda jumaldava inimese. Tegelikult on sadistlik inimene alistuvast samavõrd sõltuv kui see temast. Üldjuhul käitubki inimene mõlemat moodi, nii sadistlikult kui ka alistuvalt enamasti küll erinevate objektide puhul. Vastandina sümbiootilisele ühendusele on küps armastus selline liit, mille puhul säilib inimese terviklikkus, tema individuaalsus. Armastuse paradoks on see, et kaks on üheks saanuna ikkagi kaks. Armastus on aktiivsus/tegevus, peamiselt tähendab armastus andmist, mitte saamist. Andmine
annaabi.ee 
