mehed. Te andsite meile valelootusi. Teie õhutasite meid, kuid nüüd me istume kaevikutes, peas täid, oleme pesemata, kõrvus kostab suurtükimürin, ja me ei mõtlegi kuulsuse ega au peale. Meie ümber võitlevad sajad tuhanded sõdurid, mitmed kümned tuhanded on vigastatud või hukkunud. Ja selline pilt jääb meiele eluks ajaks silme ette. Me ei saa öösiti magadagi. Me peame Teile ütlema, et õudusele on võimalik niikaua vastu panna, kuni lihtsalt alistutakse olukorrale, ent teadke seda, et see olukord muutub väljakannatamatuks, kui seda palju taluma peab. Me peame tohutult oma tundeid maha suruma, et mitte kaotada oma selget mõistust. Sõda ei ole koht noortele poistele. Sõda ei ole üldse vajalik ega kellegi koht. Sõda laastab inimese täielikult, tema elu, mõtted, tulevikuvisioon, soovid ja lootused muutuvad. Sõjakeerises olles tahab iga sõdur vaid rahu, ta tahab koju minna oma pere ja sõprade juurde. Sõda rikub inimese tundemaailma
..kas näed?" küsimusele vastaks too ,,Jah!" Jaaguar nägi oma unelmaid inimese näol, udu varjus. Kohe kippusid seosed tekkima ka Gumiljovi ,,Alistumust" lugedes. ,,näha vaid armunu võib kevadhaljuses maad" Ilmselt lootuste hellitamine ongi kõige iseloomulikum noortele ja armunutele, kes on tihti nii paratamatult naiivsed ning peavad tihti seepärast hiljem kannatama purunenud südame tõttu. Eelnevast johtuvalt on võimalik, et hiljem keeldutakse üldse unistumast, alistutakse elutormidele ja nõustutakse lihtsalt vaikselt olevaga. ,,...tasane ,,olgu" siin kõlab ja ööuttu kaob." Samas vaikne alistumine pakub parimal juhul rahuldavat elu, tihti mitte unistustele vastavat Arvasin äärmiselt sobiva olevat ka luuletuse ,,Hinge aed." Selles on väljendatud, et unistused, läbielatud suved on alati hinges, olles värsked, igavesed: ning autor vaid püsivaid väärtusi tahabki. ,,Mu pilku kaduv, põgenev ei hurma/ meel igavese ees vaid tunneb sundi./ Las
vahenditele toetub domineerimisuhe? On olemas 3 seesmist õigustust, st. domineerimise legitiimsusalust: * „ igavese eilse“ autoriteet – iidse kehtivuse ja harjumusliku seadumuse kaudu tema säilitamiseks püstitatud komme- „traditsionaalne“ domineerimine. *“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht – alistutakse. teda peetakse seesmiselt “kutsutud” juhiks inimestele ning et need ei alistu talle mitte kombe või määruse põhjal, vaid seetõttu, et nad temasse usuvad. *domineerimine „ legaalsuse“ alusel - s.o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi— domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need
kirjeldatava suhtes, "varamodernistlik kultuuripessimism"; põlvkondade konflikt muutusi ihkavad noored vs traditsioone väärtustavad vanad, kaks vastandlikku aadlitüüpi; seksuaalsuse küsimus, erootiline pinge; kirjeldab igavust kui kultuuri pärisosa (igavus, mandumine, tardumus = lossimaailm; väljaspool lossi vitaalsus, spontaansus, aga ka kultuuritus); teoses noorte pidev püüd lossimaailmast välja murda, ent lõpuks siiski alistutakse; aadli jõuetus vs kohaliku rahva elujõud; isoleeritus, aadelkond on "liiga stiliseeritud, et lõbus olla"; looduskirjeldused olulisel kohal, impressionistlikud kirjeldused; tervet loomingut läbib balti aadli hääbumise motiiv Baltisaksa identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki romaani "Balti tragöödia" valguses; "Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." (lk 222)
1.3.3 Läbirääkimiste strateegiad Konflikti suhtumine määrab edukuse läbirääkimistel. Me võime näha konfliktis võimalust midagi muuta ja panna muutuse enda kasuks tööle. Kuidas käituda teise osapoolega - kas peaks olema leebe ja võitma sõpru või olema kõigutamatu ja koguma vaenlasi? Ingliskeelses erialakirjanduses mõeldakse strateegia all üldist hoiakut teise osapoole suhtes. Pehme strateegia e leebe hoiaku eesmärk on iga hinna eest kokkuleppe saavutamine. Alistutakse survele ja tehakse järeleandmisi sõpruse arendamise nimel, kusjuures enda eesmärke ei saavutata. Teist osapoolt usaldatakse ja nähakse sõbrana. Loodetakse, et partner saab sellest "ohvritoomisest" aru ja edaspidi arvestab temaga. Kuna loobuti enda vajaduste selgest esitamisest, siis ei saa ka partner teise soovidest aru ega oska nendega ka hiljem arvestada. Jäiga strateegia puhul orienteerutakse iseenda võidule, partneriga arvestamata.
Ka Saksamaal oli seega üldine toetus üsna väike. Niisiis perekondlik ettevõtmine, milleks hangitakse paavsti toetus. Umbes 1202 Mõõgavendade ordu. Enamik liikmeid Bremeni kandist. Historiograafiast liialt idealiseeritud. Juhtkond vaimulik ning ordu rohkem usurpaator, kes liialt kõrvaliste asjadega teeb. Selle kõrval on ju ka veel Taani ristisõda. Peeti mingi hetk Riiat oma alluvusena ja toimub võimuvõitlus – võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse. 1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold. Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased, kes olid vabatahtlikult usu vastu võtnud taganesid usust > võitlus õigustatud. Ristiretk hooajaline – talveks mindi koju. Kuna see ei toiminud, hakkas Albert läänistama ning tekkis püsiv sõjavägi. Aga see maa tuli enne ju vallutada
Omapära suurendab ka see, et teos ei lõppe just õnnelikus päikseloojangus. 15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks. “Mingi imelik viha on minus nende uute eelajate vastu, kes ei tunne vanu kombeid...”(lk5) Teos algab tegelt kirjeldusega metsas peale lugu (algab lõppuga) kus Leeme l on uueajastu lollide loomade peale vim. „On selles siis midagi alandavat, kui alistutakse muistsetele seadustele ja kommetele? Minu meelest mitte.“(lk7) Leeme komenteerides om a ussisõnade kasutamist põdra tapmiseks. „...’tema ju ei salli, kui keegi võõramaalastega tegemist teeb...Ma ütlesin küll, et mitte mina ei katsunud seda munka, vaid minu kirves, aga ta vigistab ikka’“(lk11) Meeme selgitamas Manivaldi matusel Leemele miks Tambet tema peale kisas. „Vaadake ometi raudmehi ja munkasid-kohe nähe, et nad on meist oma arengus sada aastat ees
Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegutsetakse kuuma süsteemi mõjul. Kui stiimul on peidus, on hüvituste edasilükkamine lihtsam. Motivatsiooniteooriate põhitegurite lühitutvustus (teooriates kasutatavad levinuimad tegurid) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Käitumise aktiveerimine & energiaga varustamine Käitumise suundus Motivatsiooni püsivus