võimalikult kiiresti isoleerida teistest ja hukata. Samuti testida ülejäänud karja patogeeni suhtes. (Harris ja Barletta; 2001) Järeldused Johne haigus ehk paratuberkuloos on väga keeruline seedetrakti nakkushaigus, mis esineb peamiselt mäletsejalistel. See on põhjustatud Mycobacterium paratuberculosis (M. avium subsp. paratuberculosis) poolt. Haigusel on väga pikk peiteperiood, mis raskendab haigestunud looma tervetest eristamast. Patogeen levib peamiselt alimentaarselt ja nakatab looma peensoolt, harvem jämesoolt, põhjustades sooleseina paksenemist ja vähendades toitainete imendumist. Seni ei ole leitud paratuberkuloosile ravi ja et vältida haiguse levikut, haigestunud loom hukatakse. Arsenault, R.J., Maattanen, P., Daigle, J., Potter, A., Griabel, P., Napper, S. From mouth to macrophage: mechanisms of innate immune subversion by Mycobacterium avium subsp. Paratuberculosis. Veterinary Research. 2014, 1-2 Bannatine, J.P., Bermudez, L.E
HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib
HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel
paljunevad efektiivsemalt "abistavate viiruste" toel Sigade parvoviirus on maailmas ulatuslikult levinud ja põhjustab emistel sigimishäireid, nn SMEDI sündroomi (stillbirth, mummification, embryonic death, infertility). · Sigade parvoviirus nakatab ainult sigu. · Haiged sead eritavad viirust tupenõrega ja spermaga. Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt. Viirus levib ka vertikaalselt läbi platsenta ja nakatab embrüoid. · Eksperimentaalselt võib sigu nakatada intravenoosselt ja intramuskulaarselt. · 15 päeva pärast emise nakatumist tekivad loodetel kahjustused. · Sigimishäired tekivad juhul, kui emis nakatub tiinuse esimesel poolel, kui viirus nakatab embrüoid tiinuse 3670 päeval, siis looted hukuvad ja mumifitseeruvad. Sigade parvonakkusele on iseloomulikud kolm vormi:
Mitmetel parvoviiruse liikidel on hemaglutineerivad omadused. Mõned viiruse liigid levivad transplatsentaarselt. Levib horisontaalselt ja vertikaalselt. Sigade parvoviirus on maailmas ulatuslikult levinud ja põhjustab emistel sigimishäireid, nn SMEDI sündroomi. Parvoiirus on väga püsiv, kuumutamine 70oC ei vähenda viiruse infektsioossust. Sigade parvoviirus nakatab ainult sigu. Haiged sead eritavad viirust tupenõrega ja spermaga. Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt. Viirus levib ka vertikaalselt läbi platsenta ja nakatab embrüoid. Eksperimentaalselt võib sigu nakatada intravenoosselt ja intramuskulaarselt. 15 päeva pärast emise nakatumist tekivad loodetel kahjustused. Sigimishäired tekivad juhul, kui emis nakatub tiinuse esimesel poolel, kui viirus nakatab embrüoid tiinuse 36–70 päeval, siis looted hukuvad ja mumifitseeruvad. Sigade parvonakkusele on iseloomulikud kolm vormi:
Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2. Kontaktnakkus: Näiteks tuulerõuged, leetrid, punetised. a) otse (teretatud) b) vahendatult 3. Biovedelikud, levivad vere, lümfi ja sperma kaudu. Näiteks AIDS, hepatiit. 4. Siirutajad (sülje kaudu), see on ülekandev organism. Näiteks marutõbi, ensefaliit. 5. Toit ja jook ehk siis levib alimentaarselt. Levib veel lastehalvatuse-viirused. Kas siis toit on: a) viirus osakestega saastunud. Näiteks teatud hepatiidi vormid. b) Loomulikult toidus olevad viirused. Näiteks austritega levib norwalki-viirus. 6. Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin. Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus, puukensefaliit Nahka:Leetrid, punetused Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik
Erinevates piirkondades põhjustab haigestumist erinev viiruse tüvi. Venemaal esinev puukentsefaliit kulgeb raskemalt ning surmaga lõppevate juhtumite osa võib olla isegi kuni 15-30 %. Euroopas levinud entsefaliidiviirus põhjustab haigestumist mõnevõrra kergemal kujul ning surmaga lõppevate haiguste osa moodusatab 0,5%. Eestis pole viimase 10 aasta jooksul surmajuhtumeid esinenud. Puukentsefaliiti võib nakatuda ka alimentaarselt, näiteks juues nakatunud kitse pastöriseerimata piima. Eestis tuntakse nakatumist siiski vaid puugi vahendusel (kuigi on teada ka üks juht kitsepiima joomise tagajärjel aastakümneid tagasi). Haigused. Algne vireemia põhjustab 3-7 päeva jooksul süsteemseid sümptomeid: palavikku, külmavärinaid, pea- ja seljavalu, teisi gripilaadseid sümptomeid. Enamasti haigus vireemiast kaugemale ei arene. Teisene vireemia tekib replikatsioonil
annaabi.ee 
