2. geneetiline kood – 3 järjestikust mRNA nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgu molekulis. koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidkolmik. 3. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Koodonite ja aminohapete vastavus on ühesugune. Seda nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 4. Millega algab ja millega lõpeb geneetiline kood? Geneetiline kood algab alguskoodoniga AUG (Met) ja lõpeb stoppkoodonitega. 5. Kuidas toimub RNA-süntees? (transkriptsioon) Toimub raku tuumas. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel.Transkriptsiooni viib läbi ensüüm RNA- polümeraas, mis seostub promootoriga. Vabaneb terminaatori polümeraas, RNA on valmis. 6. Kuidas toimub DNA-süntees? (replikatsioon) DNA süntees on DNA kahekordistamineraku jagunemise eel. Protsessi teostab ensüüm DNA-polümeraas.
4.rühma. Geenid mis avalduvad: *üheaegselt organismi kõigis rakkudes *ainult ühe kindla koe rakkudes *ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil *Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 10.Mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? *mRNA *tRNA *ensüümidest *aminohapetest *ATP-d *GTP-d 11.Kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku. *Toimub ribosoomis *OIsalevad: mRNA,tRNA,rRNA *mRNA ühinemine ribosoomiga *algab alguskoodoniga AUG (aminohape Met) *tRNA toob esimese aminohappe ribosoomi *Kahe aminohappe vahele tekib peptiidside *lõpeb stoppkoodonitega.
*ainult ühe kindla koe rakkudes *ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil *Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 10. mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? *mRNA *tRNA *ensüümidest *aminohapetest *ATP-d *GTP-d 11. kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku *Toimub ribosoomis *OIsalevad: mRNA,tRNA,rRNA *mRNA ühinemine ribosoomiga *algab alguskoodoniga AUG (aminohape Met) *tRNA toob esimese aminohappe ribosoomi *Kahe aminohappe vahele tekib peptiidside *lõpeb stoppkoodonitega. 12. ülesanne geneetilise koodi kasutamisega (DNA T=RNA U DNACGA ja T rNA CGA ja U Ülesanne: leia mRNA ja DNA molekulide lõigud, mille järgi on sünteesitud järgmiste aminohapetega valk: Trp – Arg – Leu – Met – His – Pro mRNA – AGA DNA -U-G-G-A-G-A-U-U-A-A-U-G-C-A-U-C-C-A
terminaatorini ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Kõigis org. toim. protsess. TRANSLATISOON e. valgusüntees · 2 aminoh. vahele tek. tugev peptiidside. · Toimub ribosoomis GEN. KOODI OM. · Osalevad mRNA, tRNA, rRNA · Sün. 1 amninoh. Võib määrata mitu koodonit · mRNA seostub ribosoomiga · algab alguskoodoniga AUG · Ühetähend.- 1 koodon määrab vaid 1 aminoh. paigutuse valgu primaarstruktuuri. · kompl. antikoodoniga tRNA toob esimese · Mittekatt.- sama nukleotood ei kuulu 2 järjestikuse aminohape ribosoomi. Teine DNA RNA koodoni koosseisu. tRNA mahub ka A U
2. Kuru- levis hõimuinimeste vahel ajusupiga ning sümptomid olid samad, mis eelmisel haigusel. 3. Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri tõbi- sümptomiks süvenev dementsus, surmaga lõppev 4. Fataalne perekondlik unetus- leitud ainult 28 perekonnas. Haigus kahjustab aju osa, mis reguleerib magamist. Haiguse süvenedes tekkiv täielik unetus on ravimatu ja lõpeb surmaga. Valgu sünteesi iseloomustavad: 1.m-RNA ühineb ribosoomiga 2. m-RNA molekuli alguskoodoniga seostb esimene tRNA molekul, millega on ühinenud aminohape metioniin. 3.Ribosoomi siseneb teine TRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. 4.Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. 5.Dipeptiid vabaneb tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6.t-RNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (3) t-RNA. 7.Ribosoomi siseneb järgmine tRNA (3), mis toob endaga kaasa uue
sünonüümsed ehk vaikivad, mittesünonüümsed: missense ja nonsense. SNP- d esinevad keskmisel iga 100-300 nukleotiidi järel. Ei ole organismile kahjulikud, kuna ei põhjusta aminohapete mutatsioone. Kasutatakse biomarkeritena.geneetilises kaardistamises, populatsioonigeneetikas. Praeguseks teada 9 miljonit erinevat SNP-d. 45. Mis ORF ja kuidas seda kindlaks määrata saab? Open Reading Frame jaotab nukleotiidid triplettideks, algab ATG alguskoodoniga alati, 5’ otsast 3’ otsani. Saab määrata nende piirkondade järgi, mis sarnanevad juba teadaolevate lookustega või DNA järjestuse omaduste põhjal geenide tuvastamisega (nt bakteritega see lihtne, kuna neil puuduvad intronid) splice signaalidega, nt keskmistel ja algus eksonitel v intronitel puuduvad lõppkoodon, keskmisel eksonil algab peale AG-d ja signaal lõpeb enne GT-d. Algusekson lõpeb enne GT-d, algab promootoriga. Viimane ekson lõpeb
ribosoom, mis on võimeline translatsiooni läbi viima. Elongatsioonil toimub aminohapete lisamine peptiidahelasse. Terminatsioonil vabaneb sünteesitud valk ribosoomist. 6 See toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja rRNA, mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. mRNA seostub ribosoomiga. Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa informatsiooni. Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega. 25. Informatsiooni RNA (mRNA) ja transpordi RNA (TRNA) ülesanne valgusünteesil? Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa infot. Et sünteesida palju valgumolekule, seostub üks mRNA paljude ribosoomidega. tRNA on komplementaarse antikoodoniga
3) Universaalsus – on ühesugune kõigil elus organismidel 4) Ühetähenduslikkus – teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet 5) Kattumatus – ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse Iga mRNA molekul on varustatud nii algus-(AUG - metioniin) kui ka lõppkoodoniga (AGU; UAA; UAG – neile ei vasta ükski aminohape). Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga 2) mRNA molekuli alguskoodoniga seondub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe 4) aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside 5) dipeptiid vabaneb algus-tRNA’st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6) tRNA nihkub koos mRNA’ga ribosoomi suhtes edasi ja teem ruumi uuele tRNA’le 7) uus tRNA siseneb ja tekib uus peptiidside
• Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. • mRNA seostub ribosoomiga. • Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. • Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. • Teine tRNA mahub ka koos
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 28. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. · mRNA seostub ribosoomiga. · Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. · Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. · Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega http://et.wikipedia.org/wiki/Valgus%C3%BCntees 29. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 28. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. · mRNA seostub ribosoomiga. · Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. · Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. · Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega http://et.wikipedia.org/wiki/Valgus%C3%BCntees 29. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga
30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 31. Valgusünteesi regulatsioon • Toimub ribosoomis. • Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. • mRNA seostub ribosoomiga. • Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. • Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. • Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega Selle kohta võtsin lisainfo wikipediast, kus valgusünteesi regulatsioon oli transkriptsiooni tasandil ja translatsiooni tasandil. 32. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused
30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 31. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. · mRNA seostub ribosoomiga. · Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. · Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. · Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega Selle kohta võtsin lisainfo wikipediast, kus valgusünteesi regulatsioon oli transkriptsiooni tasandil ja translatsiooni tasandil. 32. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused
annaabi.ee 
