..... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Lk. kokku (algsaldota) PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit
reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu
17 Telefonide kulu 14 10974 18 Palkade arvestus 15 47040 19 31.03. Perioodi käibed kokku 1693818 3500 0 318626 336078 279720 318626 412500 183960 0 0 20 31.03. Saldod kokku 4000 159899 4662 228540 685000 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Lk. kokku (algsaldota) Ülesanne ...... INVENTAR Deebet Kreedit 130000 0 0 130000 PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea TTA VÕLG TÖÖVÕTJATELESOTS.M. VÕLG TULU.M. VÕLG TÖÖTUS.K.VÕLG PENS.K.VÕLG KÄIBE.M. VÕLG AKTSIAKAPITAL EELMISTE PER. JAOT. K nr
kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel. Konto käive - kontodesse kirjendatud summade kokkuvõtet (ilma algsaldota) ehk majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Iga kuu lõpul tuuakse RMP kontodel tuuakse välja esmalt deebet -ja kreeditkäibed ning siis kontode lõppsaldod. Üldreeglina leitakse kontode lõppsaldo järgmiselt: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele.
12 26. märts Tasumine tarnijatele mk-335 210000 210000 13 31. märts Eesti Energia teenuse arve arve nr 1900345 15340 16 31. märts RP teenuse arve arve nr 15 7080 17 31. märts Eesti Telefoni teenuse arve arve nr 20500301 10974 18 31. märts Palgamaksed 47040 19 Lk. kokku (algsaldota) 1509858 3500 318626 336078 279720 318626 412500 183960 Saldo kokku 4000 159899 4662 228540 685000 Ülesanne ...... Hoone Inventar Kreedit Deebet Kreedit 130000 130000
nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 12. Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 13. Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteeteliste ja analüütiliste kontode vahel Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse
kohta. Algsaldo kirjendatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10) Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine: Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 11) Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel:
Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo
Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo
annaabi.ee 
