Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"algpunktis" - 9 õppematerjali

Laboratoolne töö nr lähteandmed nr 1 põhjal
2
docx

Laboratoolne töö nr lähteandmed nr 1 põhjal

S1=27-0,06=26,94m S2=63-0,02=62,98 S3=126-0,14=125,86 S4=40-0,23=39,77 S5=56-0,41=55,59 S6=28,12-0,24=27,88 Kuuendaks arvutan joone absoluutse ja suhtelise vea Absoluutne viga Ad=340,17-340,07=0,10m Suhteline viga 1/(340.12/0,10)=1/3401,2=2,94 Tabel 1 Punkti nr Joone Lõigu Kaldenur 1S Kaldest 2S pikkus pikkus k Horisontaa Tingitud Horisontaa algpunktis kõrguska l- parand l- sv projektsioo projektsioo n n 0 00 27m +3,80 26,94 0,06 26,94 1 27,0m 63m +1,50 62,98 0,02 62,98 2 90,0m 126m -2,70 125,86 0,14 125,86 3 216,0m

Geograafia → Geodeesia
10 allalaadimist
Töö ökonoomika
2
doc

Töö ökonoomika

Büdzetipiirang ­ e. palgapiirang, näitab kõikki sissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada. Palgamäära suurenedes büdzetijooned avanevad lehikuna kellaosuti liikumise suunas, alates paremal asuvast algpunktist. Igal juhul peegeldab büdzetijoone kalle sissetuleku ja vaba aja objektiivset ehk turu-vahetusmäära. Kasulikkuse maksimeerimine. ­ mida kaugemal koordinaatide algpunktis asub samaväärsuskõver, seda kõrgem on selle isiku kogukasulikkuse tase. Üksikisik maksimeerib kogukasulikkuse võimalikult kõrgema samaväärsuskõvera saavutamisega. Optimaalne töö ja vaba aja kombinatsioon saavutatakse kohas MRS L,Y 8smaväärsuskõvera kalle) võrdub palgamääraga (büdzetijoone kalle). Üksikisiku puhul võib palgamäärade tõustes töötundide arv mõnda aega suureneda, kuid teatava piirini, palgamäära edasine suurenemine võib soovitud

Majandus → Majandus
22 allalaadimist
Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines
10
docx

Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines

võrastik. Ülesanne 6. Lumikatte tüsedus metsas ja lagedal. Rajati uurimistransekt, mis läbib erinevaid maastikuelemente (lagedad alad, puistud). Iga 10 meetri järel on mõõdetud lumikatte tüsedust, maapinna külmumissügavust ja lume tihedust. Tabelis esitatud andmete põhjal koostasin joonise. Kaugus Lume Maapinna Lumikatte algpunktis tüsedus, külmumissügavu tihedus t/m3 t cm s, cm 1. Avamaa 0 28 43 10 30 42 0,29 20 31 43 2. Männik 30 47 27 40 79 12 50 102 2

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
70 allalaadimist
Diferentsiaalvõrrandite eksami konspekt
14
docx

Diferentsiaalvõrrandite eksami konspekt

võr. (2.1) See võrrand määrab igas tasapinna punktis P(x,y) tuletise y' väärtuse. Tuletis on aga võrdne integraaljoone tõusuga (täisnurgatang). Järelikult saame selle funktsiooni f(x,y) määramispiirkonnas suunavälja või vektorvälja . Iga lahendi integraaljoon läbib suunavälja nii, et igas punktis puudutab ta vektorvälja vektorit . erilahend, mis rahuldab algtingimust läbib punkti P( x0 , y0 ). Selline geomeetriline tõlgendus võimaldab dif.võr ligikaudselt lahendada. Algpunktis P( x0 , y0 ) leitakse tõus ja liigutatakse sirgjoont mööda punktini P1( x1 , y1 ), kus . Seejärel leitakse tõus ja jätkatakse mööda sirget kuni punktini P2( x2 , y2) . Saadud murdjoont nim Euleri murdjooneks. 3. Eralduvate muutujatega võrrand Esimest järku dif.võr (3.1) On eralduvate muutujatega võrrand, kui avaldised A(x,y) ja B(x,y) tegurduvad nii, et iga tegur sõltub vaid ühest muutujast. , Sel juhul saame üldlahend 4. Homogeenne esimest järgu võrrand

Matemaatika → Dif.võrrandid
427 allalaadimist
Laeva Püstuvus
21
doc

Laeva Püstuvus

loll - B' C' O C B + GM< 0 Joon. 11. Negatiivne algpüstuvus Joonisel 11 on laeva staatilise püstuvuse diagramm suurtel kreeninurkadel, kuid algpüstuvus on negatiivne. Ebapüstuv olukord on lisaks punktidele B ja B' s.t. kaadumisenurga asendid ka algpunktis 0. Püstuva tasakaalu punktid on C ja C'. Selline negatiivse algpüstuvusega laev ei ole võimeline 38 3. Laeva püstuvus ekspluatatsioonis olema püstasendis ­ tal on alati punktidele C või C' vastav kreen loll (i.k.angle of loll) tüürpoordi või pakpoordi sõltuvalt tuulest, lainest või rooliasendi muutmisest jne ­ laev on nn. rippes. Ei saa

Merendus → Laevandus
221 allalaadimist
Määratud integraal ja selle rakendused
25
doc

Määratud integraal ja selle rakendused

mõlemas rajas on lõigu otspunkt väärtusega a. Seega saab siit juba aimu, et igasugust määratud integraali saab avaldada funktsiooni f(x) ALGfunktsiooni kahe väärtuse vahega: üks väärtus uuritava lõigu algotsast ja teine lõpuotsast. KUNA INTEGRAALI ALUMINE RADA ON MUUTUMUTU, FIKSEERITUD, siis siit järeldub, et konstant C ongi võrdne algfunktsiooni F miinusväärtusega integreeritava funktsiooni lõigu algpunktis. Seega saame üldises seoses x a F(x) + C = f(t) dt teha asenduse C = - F(a) ja anda see kujul: x a F(x) ­ F(a) = f(t) dt

Matemaatika → Matemaatiline analüüs
222 allalaadimist
ÜLESANNE III KLAMBER
154
pdf

ÜLESANNE III KLAMBER

Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 1.3) CL ↵ Töö 3 Klamber 46 (liitjoon suletakse kaarega, mis on liitjoone eelmise osa ja üheaegselt ka esimese osa puutujaks) Type a Command 1.4) D ↵ Specify the tangent direction for the startpoint of arc: (määrata kaare algpunktis oleva puutuja suund) {punkt} ↵ (suunavektori algpunkt) Specify endpoint of the arc: {punkt} ↵ (suunavektori lõpp-punkt) (kaar joonestatakse alg- ja lõpp-punkti vahele, kumerus on määratud "suunapunktiga", raadius ei ole täpselt määratud) Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 1.5) H ↵

Insenerigraafika → Autocad
21 allalaadimist
Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Et kõõlude mõõtmise baas on hamba lagipind, tuleb peadeläbimõõdu da tolerantse rangestada või määrata tema tegelik hälve enne kõõlpaksuse mõõtmist. Püsikõõlu tuleb mõõta hamba aktiivprofiililt st. 43 s > p , kus p - kõverusraadius hamba aktiivprofiili allpunktis. Modifitseeritud lähtekontuuri puhul s < g , kus g - kõverusraadius hambapea modifitseeringu algpunktis, s - kõverusraadius püsikõõluga määratud profiilipunktides. 4.3.10.2. Ühisnormaali pikkuse arvutamine Hamba lagipind pole mõõtebaasiks. Vt. joon. 67: - ühisnormaali pikkusse W mahub haardes olevate hammaste arvust zw ühe võrra vähem alusnormaalsammusid pbn, pluss ühe hamba alusnormaalpaksus sbn. Seega W = ( z w - 1) pbn + sbn Kuna pbn = m cos , ja

Masinaehitus → Masinatehnika
531 allalaadimist
Ettevõtluse alused
60
doc

Ettevõtluse alused

Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. a) Finantsliising (kapitalirent) ­ renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. b) Kasutusliising (kasutusrent) ­ renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. § Kliendi vaatenurgast on liisingu olulisim eelis rahavoogude parem juhtimine. Koostades investeeringuprojekt rahavooge, läheb algpunktis välja suur kogus raha. Projekti käivitudes hakkab tasapisi tagasi tulema ­ vältimatu olukord, kui ostetakse tootmisvahendeid. Liising võimaldab suure osa investeeritavast summast pikema perioodi peale laiali jagada ja projekti käivitumishetke auk rahavoogudes pole nii ränk. § Puudub omanikurisk. Seadmetega juhtus midagi? See on aga võõras vara ja liisingufirma probleem. Liising lõppes ja seadmed oleks otstarbekas välja vahetada? Kuna seadmed kuuluvad

Majandus → Ettevõtluse alused
170 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun