16.04.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Tulemused ja arvutused. Töö number 5. Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal. Lahus Dest. Alglahus 1 2 3 4 5 vesi Töö eesmärk: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt Alglahus 5/50 5/25 10/25 15/25 20/25
4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. 3 Katseandmed Alglahus: 1. L = 0,0098 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 ml NHCl = 0,1 N Alglahus: 2. L = 0,0068 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 ml NHCl = 0,1 N Tabel 1 Jrk Õhu maht, t, Õhumaht kulu uõ, H0, H0, VHCl, N N nr. m3 s m3/s m/s mm m ml NH3 NH3
Keeduklaasi mass, kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml Suhkur+vesi keeduklaasis, kg Lahuse temperatuur, oC Kolvi mass tühi, kg, 11 Kolvi mass tühi, kg, 21, kondensaadi oma Kolvi mass Kg, 21 koos kondensaadiga Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002 0.434 Q1, J 5091.600 0.432 Ga*Xa 0.025788
0,0010631 0,0008106 0,0011533 Kykats mool NH3/(m2s) 12,269 19,683 8,981 Kolonni geomeetria 17,275 kolonni siseläbimõõt, m 0,0980 kolonni ristlõike pindala, m2 0,007543 Alglahus L1, l/s 0,0035 L0, mool/s 0,19444 VNH3, ml 10 ml Tiitrimine VNH3, ml 10 NHCl, g-ekv/l 0,1
3 0,73 60 0,012167 1,6130 13 3,50 4,50 0,0350 0,0450 55,523 55,513 0,0006304 0,0008106 4 0,55 60 0,009167 1,2153 13 4,10 6,40 0,0410 0,0640 55,517 55,495 0,0007385 0,0011533 Tabel 2. Lisaandmed Alglahus: = 0,095 N; N NH 3 Kolonni geomeetria kolonni siseläbimõõt, m 0,0980 kolonni ristlõike pindala, m 2 0,007543 Alglahus L1, l/s 0,0035 L0, mool/s 0,19444 VNH3 , ml 10 ml Tiitrimine
määramine. teostati mõõtmised. Töö eesmärk: Määrata kõrgmolekulaarse ühendi molaarmass, mõõtes Tulemused ja arvutused: Tabel.1 tema lahuse viskoossust erinevatel konsentratsioonidel. Kasutatav Lahuse nr Lahjendus Alglahus/ Lahuse viskosimeetriline meetod molaarmassi määramiseks põhineb 2,0g/100ml mõõtekolb (ml) kontsentratsioo PVA n c' (g/100ml) polümeeride võimel tõsta lahuse viskoossust seda enam, mida suurem
Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml Suhkur + vesi keeduklaasis, kg 0,941 kg Lahuse temperatuur, 0C Kolvi mass, kg NR. 11 0,252 kg / 0,896kg Kolvi mass, kg NR. 21 0,276 kg / 0,351kg Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine refraktomeetriga Lahus Murdumisnäitaja Lahuse kontsentratsioon, % (Tabelist IX) Alglahus 1,340 4,9 Lõpplahus 1,341 5,5 Tabel 3. Katseandmed Aeg, Arvesti Jahutusvee Jahutusvee Veekulu, Auru T1, T2, 0 0 min näit, temperatuur temperatuur ml/min temperatuur, C C 0
3. Hüdrolüüsitud lipiidid eraldati hüdrolüüsumata materjalist heksaaniga happelises keskkonnas, sest leeliselises kk-s ei kulge hüdrolüüs lõpuni. 4. Vabu rasvhappeid analüüsiti TLC (õhukese kihi kromatograafia) meetodil. Plaadile kanti: - hüdrolüüsitud lipiidid - lipiidide alglahus - standardlahus (arahhidoonhape) Analüüsi tulemusel oli näha, et hüdrolüüsimata proovil oli rohkem “plekke” e erinevaid rasvhappeid. Hüdrolüüsitud proovil oli AA standardiga kokku langev “plekk” 5. Viidi läbi kvantitatiivne TLC analüüs. Plaadile kanti AA standard ja hüdrolüüsitud proov. Selle tulemusel
kaliibrimissirgelt. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites: vedela ensüümipreparaadi korral μkat/ml, tahke preparaadi puhul μkat/g. Tiitrimisel toimub järgnev reaktsioon: Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistan vajaliku koguse sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Mõõdan automaatpipetiga 1 ml vedelat ensüümpreparaati ning viin selle gradueeritud katseklaasi. Lisan 9 ml atsetaatpuhvrit. Alglahus: 0,2 ml, 50 x lahjendus kokku 10 ml Sulen katseklaasi korgiga, lahust loksutan kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüs) läbiviimine Pipeteerisin 50 ml mahuga katseklaasi 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi korgiga ning asetasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema 10 minutiks. Pipeteerisin kolme 250 ml-sse koonilisse kolbi 10 ml komplekslahust.
7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Algandmed Alglahus: V(NH3)=10ml n(NH3)=0,165n n(HCl)=0,1n Baromeetri näit 130mm Võrrand: y=5*10^-5*x-0,0017 L1=0,0048 l/s L0=0,2667mol/s Kolonni geomeetria: Sisse läbimõõt=0,098m Risklõikepindala=0,007543m2 Katsetulemused: Vhcl,ml Nh3,g-ekv/l Ohu Ohu t, Ohu kulu, u, m/s ho, all uleval all uleval maht,l maht,m3 s m3/s mm
3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. Katseandmed Alglahus: L = 0,001325 1/s NNH3 = 0,04325 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 m/s NHCl = 0,1 N Tabel 1 Õhu Õhu VHCl, ml NNH3 Vee moolide arv Jrk maht- uõ, H, maht, , s nr. kulu, m/s mm
pH log a H a H 10 pH aH aH H H H H [H+ ]-ioonide kontsentratsioonid arvutada lähtudes valmistatud lahuste kontsentratsioonidest ja tulemused kanda tabelisse 1. Tabel 1. HCl lahus CM pH (mõõdetud) aH+ H alglahus 0,0513 1,41 0,0389 0,758 10X lahjendus 0,00513 2,36 0,00437 0,851 100X lahjendus 0,000513 3,28 0,00052 1,02 5 100X lahjendus 0,000513 3,39 0,00040 0,794 +KCl (katse 4.4) 7
fosfori liikuvus väiksem ja fosfor muutub taimedele raskemini kättesaadavaks. 2. Vedelad väetised. Eelised: odavam, kergem laotada, mugavam ühtlaselt jaotada, korralikul säilitamisel kaod peaaegu puuduvad, saab anda koos taimekaitsetöödega. Vedelväetised jaotatakse kaheks: a) Väetise lahused. Kõik komponendid on lahustunud kujul, st. lähteained peavad olema kõik vees lahustuvad. Kõikide elementide summa võib olla kuni 30%. Tootmine: alglahus polüfosforhape neutraliseeritakse ammoniaagiga ära. Piiravaks faktoriks on üleküllastatus. b) Suspensiooniväetised. Probleemiks ei ole üleküllastamine. Konsentratsiooni võib suurendada kuni 40%-ni. Suspensioonid vajavad enne tarvitamist loksutamist. Sisaldavad stabilisaatoreid, mis hoiavad suspensiooni ühtlasena. TEISEJÄRGULISED MAKROVÄETISED Teisejärgulised makroelemendid on: Ca, Mg, S.
Soojusefektid lahustumisel
Seega on summaarne soojusefekt:
Q=q+(-c)
Kui q>c, siis Q>0 summarne soojusefekt
positiivne ja vastupidi.
NaCl lahustumisel on q
annaabi.ee 
