täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute purpur"- ENSV võimud vaikisid maha Runneli rahvusliku hoiaku tõttu; domineerib kurbus, tusameel, tüdimus; püändiks on 10 osast koosnev isamaa- ja armastushümn. ,,Ilus maa"- mehe kohus rahva ja maa kestmisega seoses; tuntuim ,,Maa tuleb täita lastega". ,,Kiikajon ja kaalepuu"- kõik luuletused tehtud kellegi algetel, ainetel, sunnil ...; rõõmus, keelemänguline. ,,Üle Alpide"- ´aastatuhande lõpulaul´; Runnel on võitleja ja kirjutab võitlevat luulet; tõstab sõna G. Suitsu ja Euroopa vastu; ründab loosungit ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"; eitab Noor- Eestit, kehastab vaimsust; püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ja ironiseerib Eesti euroopa tuleviku üle. ,,Mõistastused"- uus erootiline Runnel; hinge otsimise ja mõistatamise raamat; veidi väsinud,
Kui toonased koreograafid eestlaste tantse 20. sajandi alguses üles kirjutama asusid, leidus neis ürgsemaid tantsuelemente juba üpris vähe. 20. sajandi rahvusriigis kujundati pärimuslikust rahvakultuurist rahvusromantiline, kunstiliselt korrigeeritud nähtus, millel polnud enam tegelikku sidet oma algse maarahvaliku keskkonnaga. Laulu- ja tantsupidudel kantavad rahvarõivad või seal esitatavad laulud-tantsud võisid põhineda autentsetel algetel, kuid tunnetuslikult olid nad juba midagi uut ja muud. Alles 21. sajandi hakul on noorema põlvkonna eestlastel tekkinud oma muusikaliste juurtega uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele.
Luulekogud Kolmas loomingujärk algas 1990. aastatel Luulekogud: · "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) · "Üle Alpide" (1997) · "Mõistatused " (2000) Luulekogu ,,Kiikajon ja kaalepuu" Põhiteema Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel", ,,Uno Lahe luule ässitusel" jne. Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. NÄIDE: ,,(Karl v. Linné moodi) EESTI TÜÜBID Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI, Oskar KRUUS, Toomas LIIV, Toomas SAVI;
süda läigib, tõused lauast, tõused lauast nagu hauast, kui just pauk käib püssirauast," 3. KOKKUVÕTE Hando Runneli ,,Kiikajon ja kaalepuu" oli huvitav lugeda. Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel". Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. Näiteks see kuidas Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonnanime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linne´ tegi seda elusloodusega, luuletuses ,,Eesti tüübid". 4. KASUTATUD KIRJANDUS http://koolpriit.blogspot
aastal ilmunud aja- ning inimesekriitiline süngemeelne kogu. · ,,Kodukäija"- 1978. aastal ilmunud valikkogu, mis annab läbilõike Runneli senisest luulest. Teos kujutab teed päikeseluulest saatuseluulesse. · ,,Punaste õhtute purpur"- 1982. aastal ilmunud kogu, mille 80ndate ENSV võimud surnuks vaikisid. Põhjuseks on Runneli rahvuslik hoiak. · ,,Kiikajon ja kaalepuu"- 1991. aastal ilmunud luulekogu, kus kõik luuletused on tehtud kellegi algetel, ainetel, julgustusel, kombel, kõladel, mõjul, perra, sunnil, sugemeil, äratusel, ässitusel jne. Luulekogu on rõõmus ja keelemänguline. · ,,Üle Alpide"- 1997. aastal ilmunud kogu, mis kannab alapealkirja ,,aastatuhandete lõpulaulud". Luulekogu ründab loosungit: ,,Olgem eestlased, aga saage, eurooplasteks!" ja püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ning ironiseerib Eesti eurotuleviku üle. · ,,Mõistatused"- 2000
- Intelligentsuse tähendus ja mõõtmine – Gottfredson - Vaimne oskus mis hõlmab võimet arutled, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõtekäikudest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest - Asjade arusaamine, taipamine, väljanuputamine - Enamusel IQ 100 ümber - Grupierinevused - Juutide ja ida-aasalaste keskpunkt on kõrgemal kui valgetel. Mustadel ja hispaanlastel madalamal kui valgetel; mustadel 85, algetel 100 - Tingitud keskkonna ja geneetika teguritest - - Praktiline tähtsus - IQ seotud sellega millisel tasemel haridus ja kui edukad sotsiaalses ja majanduslikus mõtes - Kõrge IQ annab elus eelise kuid madal IQ ei tähenda mitte-hakkamasaamist - Intelligentsus ja haridus - Testimine sai alguse koolist 20. sajandil Simon-Binet testiga; leidsid et intelligentsus kasvab vanusega; määrati vaimne vanus ja võrreldi seda kronoloogilisega
ka eraomandit, antakse suuremad maad erakätesse kasutada, on üsna oluline. Kõige tähtsam on erasektori loomine. Turumajanduse algete teke (nn. reguleeritud turumajandus). Turumajanduslike algete sisse viimine NL majandusse. Hakati kõnelema reguleeritud turumajandusest. Probleem, et ühiskond polnud eraomandiks valmis, kogemus puudus. Võeti vastu seadused, mis võimaldasid erasektori algetel tekkida. Tekib suhkruvati äri, tõi sisse väga suuri summasid. Hea äri ka WC-de tasuliseks muutmine. Nn. komsomolimajandus- On oluline, omane sellele ajale. Nomenklatuur imbub majandusse ja erasektorisse, võtab kõige paremad kohad ära. Osaliselt rahanduse erastamine jne. Toimub kõik suures osas nomenklatuuri kuuluvate inimeste poolt. Olulist rolli etendavad erinevad komsomolitegelased. Komsomoli kõrval väga tähtis seltskond on veel
annaabi.ee 
