palju aadlikke ja tööstureid vähesed võisid endale nii kulukat hobi lubada. Inseneriharidusega Johann Schütte (18731940) jäi selles seltskonnas erandiks, mis kinnitas reeglit. Saksamaal oli konkurents kõikvõimalike lennumasinate leiutajate vahel eriti äge. Krahv Ferdinand von Zeppelinil õnnestus esimesena ehitada töökindel vesinikuga täidetud hiigelsuur dirizaabel, mis suutis ka pikemaid distantse läbida. Samas jäi tema õhulaevade tehniline külg ikkagi nii algelisele tasemele, et need üksteise järel alla kukkusid. Schütte erialaks oli laevakere veealusele osale optimaalse kuju leidmine ja tõenäoliselt tänu sellele avastaski ta konkurendi õhulaevade suurima puuduse need polnud voolujoonelised. Nagu tolleaegsetes ajalehtedes kirjutati, meenutasid tsepeliinid "lendavaid viinereid", sest suurem osa nende kerest oli silindrikujuline. Niisuguse õhulaeva jaoks oli lihtsam sõrestikku ehitada, kuid õhus tuli selle mugavuse eest juhitavusega tasuda.
(Samuti peab iga monaad olema igast teisest monaadist erinev, sest kunagi ei ole looduses kaht olevat, mis oleksid täiesti ühesugused ja mille vahel poleks võimalik leida seesmist ehk sisemisel ümbernimetusel põhinevat erinevust.)(wikipedia) Maailmas pole kahte täiesti identset looduslikku olendit ega asja. Tänapäeva teadus on muidugi arenenud nii kaugele, et tehakse kloon, eks ona identsed. Aga kas kloon on ka oma mõttemaailalt täiesti identse oma algelisele isendile? Sellele küsimusele mina vastust ei tea. Ühemunakaksikud võivad olla välimuselt identsed, kuid mõtlevad nad erinevalt. Pole olemas inimesi, kes mõtlevad kogu aeg täpselt ühtemoodi. On kindlasti juhuseid, kus kaks inimest mõtlevad samal hetkel täpselt samale asjale, kuid nad ei suudaks seda teha kogu aeg. Igal inimesel ja ka loomal on oma mõttemaailm ja oma arusaam kõigest. Mis elu
Kartesiaanlik ,,mina" ignoreeris kõiki neid mõõtmeid. Dasein`is olemine on avatud ,,saamise" projekt: me loome end oma tegevuste ja valikute kaudu. Heidegger kirjeldab olemise tundepoolt: kogetavat tüdimust, ängi, süüd ja hirmu. Tegelemise tõttu inimese olukorra kõige üldisemate probleemidega on teda peetud eksistentsialismi isaks. Samuti kritiseeris Heidegger massikultuuri ja moodsat tehnoloogilist ühiskonda inimese kaugenemise pärast loodusest, mis viib algelisele inimkonnale omase algse ühtsuse kadumisele olemisega.3 Nagu ma aru sain, siis põhirõhk on suunatud olemise reaalsusele. Ma nõustun kindlasti selle väitega, et me loome end oma tegevuste ja valikute kaudu. Meie ise oleme need, kes saavad midagi luua. Meie loome oma tulevikku. Lause, mis kõige enam silma jäi oli: ,,Seega hõlmab Dasein materiaalselt kehastunud eksistentsi, mis paikneb ajas ja ühiskondlik-ajaloolises situatsioonis koos teiste inimestega." Mis see õigemini tähendab
millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid ühtalsi täiuslikud püügivahendid ja looduse pakutavt osati maksimaalselt ära kasutada. Soo- ja järvesetetest on leitud teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelisele maaviljelisusele. Pilet nr 13 Vaimuelu vene aja alguses Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Maltikumis sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuna vene kultuurimõju 18. Sajandil peaagu polnud, tihenesid kontaktid saksa kultuuriga. Seda soosis ka Venemaal kulgev läänistumisprotsess. Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna
millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid ühtalsi täiuslikud püügivahendid ja looduse pakutavt osati maksimaalselt ära kasutada. Soo- ja järvesetetest on leitud teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelisele maaviljelisusele. Pilet nr.13 Lennart Meri ,,Hõbevalge" Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" on Lennart Meri kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Paljude lugejate arvates on ,,Hõbevalge" näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust. Autori zanrimääratluse järgi on tegu reisikirjaga, ent enamiku raamatust täidavad
tuumaks. Seega müüt on teadusest kaugel. Uuemat tüüpi religioon, tekstikeskne fundamentalism. Arhailine religioon, paganlik, mittekirjarahvaste religioon on teaduslikule mõtteviisile mingist vaatepunktist lähemal. Koosneb sümbolitest, tõde par excellance. Tõde kätkeb midagi olulist inimese kohta. Kultuuri, religiooni kese. Comparative religion. Välditakse igasugust taandamist, reduktsionismi, ei saa taandada mingile algelisele religioonile, psühholoogiale, mitteteadlikusele jne. Sümbol on alati ammendamatu. Mitte ainult allegoorilised, võib ka seda olla, aga samas on ta ka sümbol, mille tõlgendamine on lõpmatu. Ei lahenda küsimust, et kas peaksime otsima müütidele mingit algset, kõige esimest versiooni. Sümbolid on alati autentsed. Tõe vastas ainult ajalugu. Teda ei saa tõlkida mingisse teisse keelde. Müüt on eesmärk iseeneses. Tervikuna imeme ta endasse ja siseneme pöördumatult sellesse müüti...
erm.ee/ 1. Surm ja matused eesti rahvausundis Surm ja suremine eesti rahvausundis Eelpoolmainitud põhjustel oli surmaprobleemidel ka eesti rahvausundis tähtis koht. Muistsete eestlaste maailmapildis eksisteerisid elu ja surm loomulikena koos, nad kuulusid ühtse tervikuna inimeksistentsi juurde, neid ei eraldatud üksteisest, vaid peeti sisuliselt kattuvaiks. Inimese elul siinpoolsuses ja sealpoolsuses ei olnud kvalitatiivset vahet, erinevused olid pigem välised. Surm ei olnud meie algelisele mõtteviisile muu kui teatav nähtav muutus kehas ja selle jõududes. Surmaprobleemide kohta eesti rahvausundis on rahvaluules säilinud küllaltki rohkesti materjali, võrreldes teiste oluliste elu osadega. Nii on sellesisulist materjali ka palju uuritud ja analüüsitud. Hoolimata surma loomulikuks pidamisest, oli suremine inimese jaoks siiski erakordne -- surija viibis kahe maailma piiril, ta puutus ühtaegu kokku siin- ja sealpoolsusega. Usuti, et surija
annaabi.ee 
