50. Lõaspidamine- iga lehm asub laudas kindlas kohas, on lõastatud, liikumisvabadus on piiratud. Selleks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid. 51. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel. Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine lüpsiplatsil. Söötmine söötmislaval. Puuduseks see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-lehmi lüpstakse alati lüpsiplatsil. Võimaldab loomadel rohkem liikuda ja tõid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivust. *külmlaudas pidamisel- laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. *sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2x aastas
Lehmad asuvad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Selline pidamine võimaldab loomadel rohkem liikuda. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante. Sõltuvalt laudatüübist eristatakse külmlaudas või soojustatud laudas pidamist. Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest.
asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 51. Vabapidamine - Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. 52. Noorkarja pidamine - Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o
rasva, 3,38% valku, rasv+valk 833 kg · Põlva Agro Osaühing, põlvamaal 1121 lehma, 11 076 kg, 3,93%, 3,31%, 802 kg · Suurekivi Osaühing, harjumaal 134 lehma, 10 517 kg, 4,12%, 3,51%, 802 kg · Tartu Agro AS, tartumaal 1196 lehma, 10 502 kg, 4,02%, 3,41%, 780 kg 9. Veiste märgistamine ja nudistamine MÄRGISTAMINE Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad sündimise järjekorras sisse kantakse. Neis põllumajandusettevõtetes, kus pullvasikaid kasvatatakse nii
lüpsiplatsil. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades, kuna seal on lüpsplatsi kasutamine efektiivsem. Enamasti on sellistes farmides mitu lauta, kus kinnislehmi ja vastpoeginud lehmi koos vasikatega peetakse eraldi osakonnas poegimisosakonnas. Sinna tuuakse ka tiined mullikad 1-2 kuud enne poegimist. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 47. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante
Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades, kuna seal on lüpsplatsi kasutamine efektiivsem. Enamasti on sellistes farmides mitu lauta, kus kinnislehmi ja vastpoeginud lehmi koos vasikatega peetakse eraldi osakonnas poegimisosakonnas. Sinna tuuakse ka tiined mullikad 1-2 kuud enne poegimist. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 47. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante
· * Tiinusperioodi pikkus on pullvasika korral 2 päeva pikem kui lehmvasikal. · Kaksikute emakasisene arenemisperiood on umbes 3,5 päeva lühem kui üksikvasikal. · VEISEKASVATUS · JÕUDLUSKONTROLL · Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga · LOOMADE MÄRGISTAMINE püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll · Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva. · Veis märgistatakse kahe kõrvamärgiga, millel põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registreerimisnumber (registrinumber). · Kõrvamärk kinnitatakse veise kummassegi kõrva 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast.
lüpsiplatsil. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades, kuna seal on lüpsplatsi kasutamine efektiivsem. Enamasti on sellistes farmides mitu lauta, kus kinnislehmi ja vastpoeginud lehmi koos vasikatega peetakse eraldi osakonnas poegimisosakonnas. Sinna tuuakse ka tiined mullikad 1-2 kuud enne poegimist. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 4.2.4.3. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. Vabapidamine on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante
annaabi.ee 
