Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"algarenguga" - 7 õppematerjali

SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS
8
doc

SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS

Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’ Siberi teisend Varajase ‘Sejanets Golubki’ algarenguga Skandinaavia Jahukastekindel ‘Öjebyn’ teisend Punane Üheaastase oksa Punased, valged sõstar koor kestendav Kuldsõstar Lehed läikivad, Mustad, pruunid, Vastupidav sügisel punased kollased kahjustajatele

Põllumajandus → Põllumajandus
26 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Mahetootjal tuleb teha kõik selleks, et vähendada käsitsitööd. See on pidev protsess ennetatavatest ja otsestest abinõudest, mis saab alguse eelkultuuri koristamisest ja kestab viljeldava kultuuri saagikoristuseni. Põhialused umbrohutõrjel 1. Tuleb suurendada kultuuride konkurentsivõimet. Selleks on nõutavad: - korralik mullaharimis- ja külvitehnika - umbrohuseemne-, haigustevaba ja kõrge idanemisenergiaga külviseeme - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid - optimaalne külviaeg - taimede piisav toitainetega varustamine 2. Viljavaheldusest kinnipidamine, see tähendab: - mitmeniitelise ristiku kasutamine - tali- ja suviteraviljade vaheldumine - intensiivne vahekultuuride ja haljasväetiste kasutamine - kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid - elujõuline ja tihe kultuurtaimede seis koos mehaaniliste tõrjevõtete oskusliku kombineerimisega, et

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

- vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine 41. Külvikordade kavandamise alused – kultuuride vaheldumise põhimõtted. Külvikorda kavandades tuleb arvestada sellega, et - vahelduma peaksid: 1) sügavama ja madalama juurekavaga taimed. Sügavama juurekavaga toovad toitained altpoolt ülesse, rikastavad mulda 2) väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne 3) aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele 4) intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele 5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas)

Põllumajandus → Põllumajandus
74 allalaadimist
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
23
doc

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

sellest ajast ristikurohke põldhein on tänapäevani põlluviljakuse hoidja ja väärtusliku loomasööda tootja. Kaasajal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspolitiika rakendamise seaduse järgi lühiajaliste rohumaade (1-4 aastat vana taimik) toetused poole suuremad vanemate taimikute kasvatamise toetustest. See kiirendab heintaimekülvide uuendamist ja tõstab viljeluskultuuri. Lühiajalistel rohumaadel kasvatatakse kiirema algarenguga ja lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna

Põllumajandus → Põllumajandus
13 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

mullaviljakust põhiliselt tarbivad kultuurid. Näiteks tõstvas faasis kaheaastane põldhein, tarbivas faasis talinisu; tõstvas faasis hernes + kartul + sõnnik või raps (ei tõsta küll viljakust kuid kogub rohkesti orgaanikat), tarbivas faasis suvinisu ja oder Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed - väikese ja suure juurejäänustega taimed - aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele - intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Külviaasta Saagiaastad Teravili + allakülv Ph1, kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili niide; kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak On varajane oder) Teravili + allakülv Ph1 ja Ph2, sama mis eelmisel

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
287 allalaadimist
Taimekaitseplaan
54
docx

Taimekaitseplaan

Kasvatada ainult terveid istikuid.Haiged,paisunud juurtega taimed hävitada,mitte aga kompostida.Tarvitada värsket ja täiesti haigusvaba lavamuld. Masinate ja tööristade desinfektsioon.Aururamine. Agrotehniline Pidage kinni külvikorrast: kapsase kasvatamine samal põllul iga 5 aasta tagant on soovitatav, minimaalne vahe olgu 3 aastat. Parandada põldude drenaaži - nuuter vajab arenemiseks ja levikuks niisket pinnast. Võimalusel tehke külv hiljem (seda võimaldavad nt kiire tärkamise ja algarenguga sordid). Füüsikalis-mehaaniline Suurendada mulla pH-d ja Ca sisaldust (mulla lupjamine).Sügisel korjata ja hävitada põllult kapsajuurikad.Kui haigus tekib, siis korjata haigusesümptoomiga taimed ja hävitada. Spetsifilised Sügisel panna mulla sisse peedipealseid.Neid on vaja töödelda mingi ravimi, nt.Sijanie – 1 ja segada mullaga sügavusel mitte rohkem kui 10 cm. Keemiline 2015

Põllumajandus → Põllumajandus
94 allalaadimist
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

Kui juba alguses on kultuurtaimedel soodsad kasvutingimused, siis suudavad nad umbrohtusid varjata ja alla suruda. Selleks et ei oleks umbrohtudel ruumi, kasvatatakse eri liiki taimi koos. Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel ­ 300-400 kg vett, heintaimedel ­ 600 ­ 700 kg. Enamikul neist on tugev , lai lehestik ja seetõttu on ka suur aurumispind ning vee vajadus selletõttu suurem kui kultuurtaimedel. Nt tarvitab põldsinep vett kaks korda rohkem kui oder. Umbrohtude

Põllumajandus → Agronoomia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun