4. Oluliste mõistete definitsioonid Kriitiline ratsionalism uurida teiste teooriaid ja oletusi ning kritiseerida enda omasid. Viimase mitte tegemise puhul on võimalus, et seda teevad teised. Allikas- avastus, mis täiendab meie teadmisi Veenvad põhjendused põhjendused, mis meie teadmisi või arusaami kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. 5. Vastuväited- ja argumendid 1) Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmiste algallikani tee selleni oleks lõputu. (Õpetus sellest, et tõde on ilmutuslik, välistab algallikani tagasimineku üldse. 2) Eksperiment pole mingil juhul ülim allikas. Teda tuleb alati kontrollida: nagu "The Times'i" uudisegi puhul, ei küsitle me harilikult ju ka eksperimendi puhul pealtnägijat, ent kui me tulemuses kahtleme, võime eksperimenti korrata või paluda seda kellelgi teisel teha. 3) Ma ei tea, mu väide on vaid oletus. Ärge muretsege allikate pärast, kust
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)
Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud. Seetõttu väidab ta, et selle asemel, et kontrollima hakata, kas allikas on autoriteetne, tuleb sellest hoopis üritada leida vigu. 1. Empiristide arvates tuleb teadmise tõsikindlus kui see pärineb vaatlusest. Popperi arvates see aga tõde kindlaks teha ei võimalda, sest alati leidub uus tõik mille algallikani vaja jõuda on. Põhiliselt ammutab inimene teadmised erinevast kirjandusest, näiteks entsüklopeediad, ajalehed jne. 2. Vaaltusest pärineva teadmise usaldusväärsus pärineb sellest, et see on empiristide arvated ülim teadmiste allikas. Popper väidab, aga et meil on vaatluse korral vaja tervet hulka teadmisi, kuna fakt, et teadmine pärineb vaatluselt ei ole veel piisavalt autoriteetne, et seda saaks pidada tõeks
Miks on Popperi sõnul loogiliselt võimatu jõuda teadmiste empiiriliste algallikateni? ,,Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsioonide jne. kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu ... Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmise algallikani tee selleni oleks lõputu." Millist muudatust soovitab Popper traditsioonilisele epistemoloogiale? Milles seisneb Popperi kriitiline ratsionalism? Popperi arvates pole ideaalseid teaduse allikaid olemas, vaid me peaks suutma leida ning kõrvaldada vead, mis allikates eksitusse viivad. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugita teadagi; ning päritolul või sugupuul on igal juhul vähe tegemist tõega. Milline on Popperi suhtumine traditsiooni kui tunnetuse allikasse?
Euroopa turgudele 10 päeva asemel 4 päevaga [1]. Tänapäeval on külmutamise tehnoloogia niivõrd arenenud, et ei valmista enam probleeme, kuid siiski võivad külmaahela lülide vahel ilmneda inimlikest eksimustest või mistahes muudest põhjustest tingitud nõrgad kohad, mistõttu võivad kaubad rikneda. Seepärast on Brüsselis kehtestatud nõue, et kogu külmtoidu veoahelat peab saama tagantjärele tuvastada kuni algallikani välja. See avas ukse uutele tehnoloogiatele, näiteks raadiolainetel töötavatele RFID-kiipidele (Radio Frequency Identification) [11]. Tänapäeval on inimeste toitumisharjumused muutunud ning üha rohkem pööratakse tähelepanu tervislikele eluviisidele: tarbijad eelistavad osta kauplustest värskeid puu- ja köögivilju ning kaupmehed püüavad hankida neid maailma erinevatest riikidest. Hiljuti ilmus Postimehes artikkel ,,Kes katab meie toidulaua", kus kahe suurema toidupoe andmetel
tõestamist, viib niisuguste algallikate otsimine sel puhul lõputusse tunnistajate otsingusse, sest “igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsioonide jne. kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu … Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmise algallikani – tee selleni oleks lõputu” [seals., lk. 1842]. Niisugune kontrollimine peab paratamatult olema lõputu, kui igas tunnistuses kasutatud teadmisi peaks omakorda jälle viima tagasi nende algallikaks olevate tunnistajate väidetavatele vaatlustele, mida kirjeldades kasutavad viimased paratamatult jällegi samamoodi kontrollimist vajavaid teadmisi jne. Kuid ka ratsionalismi poolt esile tõstetud tunnetusallikas ei vasta neile ootustele, mida
alati vaatama vastunäiteid. Kas vastukäivad tõendid lükkavad alati tõendid ümber? Falsifikatsioon siiski alati 100% ei tööta. Mis on Popperi tugevad küljed? Idee, et me liigume tugevama tõe suunas, välistades vigu. Popperi on keelatud, et ühekordne olukord ei kehti (muidu kogu aeg kehtib), ehk erandeid ei saa olla mingis teoreetilises vaatekohas. Mida üldisem, suurema ulatusega teooria, seda parem. Pluss –ei pea minema algallikani minema. Kaudne kinnitamine – kui ei ole ümber lükatud, siis kaudselt on kinnitatud. TEADMISED AUTORITEEDITA Naiivempirism – vaatlus on meie maaimamõistmise ürgseim allikas. Iga teadmise tõestamine millagagi. Peab viitama teadmiste allikale. Empirist usub, et hoolimata sellest, et paljud teadmised on pärit raamatutest või kaasinimeste väidetest, on ikkagi võimalik minna tagasi nende esmase allikani, milleks on vaatlus
annaabi.ee 
