Rahvusvahelise õiguse süsteemi alguse tekkeks tänapäevases mõttes olid vajalikud sotsiaalsed muutused: reformatsioon ja Euroopa ususõjad, ilmalike rahvusriikide teke, rahvusriikide tugevnemine, kaubanduslike suhete tihenemine ja rahvusvahelise õiguse geograafiline levik. Rahvusvahelise õiguse kujunemisse ja lahtimõtestamisse andsid sel perioodile mitmed nimekad juristid omapoolse panuse: hispaanlased F. De Vitoria ja F.Suarez, itaallane Alberico Gentili ning kõige enam hollandlane H.Grotius. 1.1 2.2. Vestfaali rahust. Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1918) „Rahvusvahelise õiguse“ termin pärineb aastast 1789. Termini loojaks oli J. Bentham, kes kasutas mõistet esmakordselt oma teoses „Introduction to the principles of Morals and Legislation“. „Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise
samas teatud sõjad lubatud “õigluse” asemel: Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) “riigi huvi” teooria -> juriidilisse keelde Sõda võib olla ebaõiglane põhjuse poolest, ent peetud õiglase võimu Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili (suverääni) poolt ning “juriidiliselt korrektselt”. Alberico Gentili teooria Teatav “rahvusvaheline anarhia” -> Alberico Gentili (1552-1608) “De iure belli”. 19. saj
patrioodile 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele. Keskmes on individuaalne patt - Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) Alberico Gentili. Keskmes on kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. - Siis, kui vastasel on õiglane põhjus ründamiseks; - Siis kui vastane pole veel rünnanud, kuid kavatseb (preventiivsõda); - Siis kui on vaja taastada jõudude tasakaal. Ulatuslik humanitaarse interventsiooni doktriin: - teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu; - loomuõiguse rikkujate karistamine kogu maailmas
korrumpeeriv, mittekristlik. Valitsejaid tuleb kasvatada nii, et nad mõistaksid, et rahu on ülim väärtus. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli vastandas end skolastlikule mõtteviisile, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor ja arendas sellest õiglase sõjateooria Alberico Gentili (itaalia protestant, põgenes, siirdus Inglismaale) Alberico Gentili teooria · Alberico Gentili (15521608) "De iure belli" (,,Sõja õigusest") erinev teos skolastikutest, kel oli aluseks Thomase süsteem (pro ja contra argumentide esitamine ja üldjärelduste tegemine). Ta kirjutab teises stiilis ja teisest lähtepositsioonist. · Keskmes kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. Tegemist on riigikeskse distsipliiniga
A.Thomas seda esitas). Keskmeks individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Sõda saab olla õiglane ainult ühelt poolelt. Humanism (2 suunda) Kristlikud patsifism väga terav kriitika sõjapidamise vastu. Erasmus : sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Erasmus siiski tunnistas, et teatud tingimustel võib sõjapidamine osutuda vajalikuks ( nt ütles, et türklastele võib õigustatult vastu astuda). Humanistlik teooria (Machiavelli, Lipsius). Alberico Gentili (1552-1608) teooria raamatus ,,De iure belli". Keskmes kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. Sõjaga peaksid tegelema juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda (toetudes Cicero argumendile). Sõda õigustatud humanitaarsetel kaalutlustel teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu või loomuõiguse rikkujate (barbarite) karistamine kogu maailmas. Loomuõigusliud teooriad.
rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid: humanism: · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) -> juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin · Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele · Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) · Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel
a. ilmunud teos "Mare Liberum", kus on põhjendatud merede vabaduse põhimõtet, oli otseselt ajendatud Madalmaade vastuseisust Hispaania-Portugali ühisriigi merenduspoliitikaga. Raamat on kirjutatud Hollandi Ida-India kompanii otsesel palvel. Grotiust peetakse traditsiooniliselt modernse rahvusvahelise õiguse rajajaks. (Tõsi, viimasel ajal on see au omistatud pigem Hispaania juristidele Francisco de Vitoria'le ja Francisco Suarezile, samuti Oxfordis Ciwil Law õpetanud itaalia juristile Alberico Gentili'le.) Grotiuse põhilist panust nähakse pigem inimliku mõistuse autoriteedil põhineva "loomuliku eraõiguse" arendamises. "Loomulik eraõigus" on teatud liiki üldine õigusõpetus, mis annab üldised alused nii indiviidide- kui ka riikidevaheliste õigussuhete reguleerimiseks. Modernses mõttes võib kõnelda vastavalt eraõiguslike ja rahvusvahelisõiguslike õigussuhete regulatsiooni alustest. Grotiuse õiguskontseptsiooni põhiseisukohad on avaldatud:
annaabi.ee 
