Rahvaarv: 2 831 741 Rahvastiku tihedus: 98,5 in/km² Ajavöönd: maailmaaeg + 2 ( Ida-Euroopa aeg) Albaania Vabariigi paiknemine Asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga . Idast ja põhjast piirneb Serbiaga . Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid. Keskmine kõrgus merepinnast 700 m Kõrgeim mägi on Korab (2764m) Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud (koosnevad lubjakivist)Nende vahel on laiad orud. Kaetud on hõreda vahemerelise põõsastiku, tammede ja vahemere mändidega. Albaania vabariigi maavarad Maavarade poolest rikas. (35 erinevat)
oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm. Maavarad Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike maa, kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara, mis jaotatakse tekke järgi viide gruppi: magmalised, hüdrotermaalsed, moondelised, jääk- ja settelised. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr2O4. 1980. aastail toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja aluselistes kivimeis ka niklit, titaani ja plaatina rühma metalle. Hüdrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad vase- ja rauasulfiidid. Triiase vulkaanilis- settelise tekkega kivimeis esinevad massiivsed kulda, hõbedat, niklit ja koobaltit sisaldavad püriidi, kalkopüriidi ja borniidi kehad. Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5..
Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poolest rikas. KROMIIT Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on kromiit, millest saadakse kroomi. Maavarad Maakidest on olulised veel vase ja rauasulfiidid.
umbes pool rahvastikust elab tasasel rannikul. Rahvaarv väheneb hetkel emigratsiooni tõttu, põhiliselt Kreekasse ja Itaaliasse. Mägede vahele on loodud maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega 39%. Teede ääres võib märgata betoonist mürakaid ehk sissepääse varjenditesse. Neid rajati kunagi sissetungijate kartuses maale enam kui 700 000 tükki. Sinna pidid kõik albaanlased sõja hirmus ära mahtuma, kuid nüüd seisavad varjendid tühjalt. Kunagi oli suur osa Albaaniast metsane, kuid raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud. Jahipiirangute puudumise tõttu, on kõikjal metsloomi vähe. Looduslikeks ohtudeks on eelkõige maavärinad. Keskkonnaohtudeks mulla erosioon ja vee reostumine. Albaania aeg on maailmaajast kaks tundi ees. Seega on kasutusel Ida-Euroopa aeg nagu Eestiski. Kuigi kliima poolest jaguneb Albaania kaheks, rannikul lähistroopiliseks
Sõjakäigud ja valitsemine Kui Aleksander maabus 334. A eKr Aasias, oli ta vaid 21-aastane ja olnud Makedoonias kuningas vähem kui 2 aastat. Tal seisis ees Pärsia riigi ihaldatud vallutamine paljude lahingute ja kuulsate võitudega. Kuid tema maabumine tähistas ka teist pöördepunkti tema elus ta ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Aleksandri suurriik ulatus Makedooniast Induse jõeni ja Araali merest Egiptuseni. Võrdluseks tänapäevaga oleks see kui valitseda Kreekast ja Albaaniast Euroopas kuni Pakistanini ja Egiptusest läbi Israeli, Liibanoni ja Süüria kuni Armeenia ja Afganistanini kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Tagasipöördumine ja surm Kaheksa aastat hiljem on Aleksandi sõjavägi jõudnud India aladeni, tema sõjamehed on väsinud pidevatest rännakutest ja lahingutest. Nad on väsinud ja ei soovi enam võõral maal sõdida. Nad paluvad Aleksandril tagasi pöörduda
-8.mai Saksamaa kapituleerumise akt Moodustati fasistlik vabariik Augustis vabastavad liitlased Pariisi Punaarmee purustas viimased Saksa Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja ja Loode-Prantsusmaa üksused Tsehhis Suvi-sügis venelaste edukad vastupealetungid sakslastele Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Sõda Euroopas lõppenud Albaaniast, Jugoslaaviast Septembris langeb Itaalia sõjast välja Jaapani purustamine USA tuumapomm kahele Jaapani linnale: 28.11- 1.12 Teherani konverents Hiroshimale ja Nagasakile Churchill, Roosevelt, Stalin 2
lahkub sõjast). Vallutatakse Poola. · Saksalt lüüakse üle Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. · Ungari üritab sõjast väljuda, kuid Saksa okupeerib. Normandia dessant... · 6.juuni 1944 maabusid liitlasvägede sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Teise rinde avamine. · 20.juuli 1944 atentaadikatse Hitlerile. · 25.august 1944 vabastavad liitlasväed Pariisi ja Loode-Prantsusmaa. · Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Albaaniast ja Jugoslaaviast. 1945... · Jaanuaris jõudis Punaarmee Saksamaale. · Veebruaris Jalta konverents (Stalin, Churchill ja Roosevelt): kevadel asutatakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon, NSVL-i okupeeritud Euroopa jäeti temale. · Vastupanuvõitlejad hukkasid Mussolini. · Algab Berliini piiramine Punaarmee poolt. · 30.aprill teeb Hitler enesetapu (lootusetu olukord Punaarmeega), järglaseks Göring. · 2.mail Berliin alistub.
o Jugoslaavia oli üks omapärasemaid sotsialistlikke riike. Ta ajas iseseisvat, Moskvast sõltumatut, poliitikat. Külma sõja ajal oli jugoslaavia erapooletu. o Sündmusi Jugoslaavia ajaloost 1945 jugoslaavia kuulutatakse sotsialistlikuks riigiks 1984 halvenevad suhted NSVL-ga, võetakse vastu Mashali plaan · Albaania rahvusvabariik o 1945 läks Albaanias võim kommunistidele. Albaaniast sai suletuim Euroopa sotsialismimaa. Külma sõja kriisid · 1948 Iisraeli riigi tekkimine Palestiinas o Taheti tekitada araablaste ja juutidele eri riiki Korea sõda 1950-1953 Põhja-Koreas kommunistid Lõuna-Korea rahvuslased · 1950: o Põhja-Korea tungis peale lõuna_koreale, o Sõtta sekkusid ameerika ÜRO nime all (rahvuslased) o Venemaa läbi hiina ja hiinlased (kommunistid) · 17.juuni 1953 berliini ülestõus:
sanktsioonid põhjustavad muret, sest Itaalia sõltub suures osas neist kahest Põhja-Aafrika riigist saadavast energiakandjast. Rahvastik Itaalias on märkimisväärselt ühtne ühiskond. Enamik itaallasi on katoliku usku. Itaalial on vähem etnilisi vähemusi kui tema Euroopa Liidu naabritel. Enamik neist on üsna hilised Etioopiast, Filipiinidelt ja Egiptusest tulnud immigrandid. Järsk Põhja-ja Lääne- Aafrikast, Türgist ning Albaaniast tuleva ebaseadusliku immigratsiooni kasv 1980. ja 1990. aastail tekitas parempoolsete tagasilöögi ja karmima kontrolli. 1993.aastal sai ebaseaduslik immigratsioon valimisvõitluse põhiküsimuseks ja põhjustas föderalistlikult meelestatud Põhja liiga loomise. Veelgi karmimad illegaalse immigratsiooni tõkestamise meetmed võeti kasutusele 1995.a. 1950. ja 1960.aastate rasked majandusolud põhjustasid paljude itaallaste väljaränne. Praegu elab välismaal üle 5 miljoni itaallase
materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega nn. lend-lease. 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati abistada. Kolmikpaktiga ühinenud riike hakati nimetama teljeriikideks. Sõjategevus 1941 1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus sakslased ja itaallased üritasid merelt ja õhust hävitada Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased Zagrebisse, 13. aprillil Belgradi ning 17. aprillil kapituleerus Jugoslaavia armee. Jugoslaaviasse tungisid sakslased koos Itaalia ja Bulgaaria vägedega. Aprillis 1941 kapituleerus Kreeka armee. Mai lõpus sundisid sakslased inglasi Kreekast lahkuma. Peagi sisenesid sakslased Ateenasse ning okupeerisid Kreeka ja kõik Kreeka saared.
mäekurus ja mujal selle ümbruses panid Punaarmee pealetungi seisma. Lahingusse paisati ka NL-s moodustatud Tšehhoslovakkia armeekorpus, sakslased võitlesid ka ülestõusnutega, nov 1944 lämmatatigi. 1944 pealetungikampaania tulemusena Punaarmee jõudis välja vanale sõjaeelsele riigipiirile, seejärel lõi Sm koalitsioonist välja Soome, Rumeenia ja Bulgaaria. Tänu edule taandusid sakslased ise Kreekast, Albaaniast, Jugoslaaviast, Poolas suudeti välja jõuda Visla-Sani-Bugi jooneni, seada võimule kommunistlik valitsus. Ebaõnnestumine oli vaid Ungari ja Tšehhoslovakkia teema. Saksamaa 1945 ülesandeks oli Sm enda purustamine. Punaarmeele osutas abi Hitler isiklikult, mingi kinnisidee tõttu, mis nägi Lääne plutokraatides samasuguseid vaenlasi kui kommunistides, suunati dets keskel viimased väed läänerindele, algas kuulus Ardennide pealetung. Olukorda ära kasutades
annaabi.ee 
