Liszti vaimulikku loomingusse kuuluvad kantaadid, missad, psalmid, oratooriumid ning Reekvim. Liszti muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka mitmeid 20. sajandi heliloojaid (Debussy, Baròk, Schönberg). Alates 1867. aastast külastas Liszt igal aastal Ungarit, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ning tegutses seal õppejõuna. Seved veetis ta peamiselt Weimaris ja talved Roomas. Tema viimase paarikümne aasta teostes on palju süngeid alatoone, mis on seotud mitme traagilise südmusega tema isiklikus elus, aga ka loomingulise rahulolematusega. Ta jätkas kontsertturneesid ning koolitas välja uue pianistide koolkonna.
Samuti on nende välimus naiselikum ning õrnem. Taustal on ruuduline muster, mis on valget ja rohelist värvi. Iga ruudu sees on erinev kujund. Mulle tundus, et enamus kujunditest oli seksuaalse alatooniga, omades siis suguorganitega teatud sarnasusi. Jällegi tekitavad Eva ja Adele teatud kontrastsust oma maaliga kujutades seda niiviisi, et esmapilgul tundub maal nii süütu ja puhas kuid seda ligemalt vaadates on näha et maalis on peidus hulga alatoone, mis teevad maali vähem ohutuks. Jällegi üritavad minu meelest Eva ja Adele sulanduda enda maali sisse seksuaalsust ning nii naise kui ka mehe seksuaalsust sulanduda ühte maali, mis minu meelest seostub nendega, kuna neil mõlemal on teatud maskuliinsed kui ka feminiinsed omadused. Üldiselt oli näitus suhteliselt huvitav ning põnev. Maalid olid esmapilgul väga sarnased, kuid ligemalt vaadates või neis kõigist mindagi erinevat ning huvitavat välja lugeda.
On inimesi, kes õpivad aastaid tekstiili, on kursis selle väljendusvormi sügavamate tagamaadega, tunnevaid kõiki tähtsamaid maailma esindajaid. Samas on naine kuskilt maakohast, kelle ema on ta kangastelgi kasutama õpetanud ja kes lihtsalt hobikorras loob kauneid tekke, vaipu või voodikatteid. Selle maanaise kätetöö võib olla imepeen, tema lihtsad läbimõtlemata ideed võivad kootud kujul olla imekaunid ja neist võib leida palju rohkem alatoone ja sügavamaid ideid, kui akadeemilise haridusega ,,kunstnikult". Kas see maanaine on siis kunstnik või on ta lihtsalt andekas? Ryan P. Snuffer on oma artiklis avaldanud sellise mõtte: Kas kunst ei või olla see, mis paneb kunsti tarbija loominguliselt mõtlema. Kui jazzmuusikat kuulav mees tuleb kuulamise ajal geniaalsele äriideele ja suudab luua miljardikompanii, kas see pole siis ka omamoodi kunst? On. Kindlasti on. Vaimuvaene inimene ei
helide tekitamise süsteem(generaatorsüsteem) Âhelid tekitakse häälekurdudega kõris, mürad kõnatrahti ahtuste ja sulgudega resonaatorsüsteemis.Helida ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust(täishäälikud-ainult helid;helitud kaashäälikud-ainult mürad;helilised kaashäälikud-helid ja mürad vahelduvad). PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe alatoone,tämber vaene. häälikute moodustamisejahääletämbri/resonantsisüsteem (resonaatorsüsteem/ artikulatoorne)- kõnehäälikute moodustamine. Kõnehäälik on liitheli, selle moodustavad kindlas vahekorras,erineva kõrgusega toonid ja/või mürad,mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte
,,Sulaaeg" Peale Stalini surma 1953. aastal hakkas üldine kultuurpoliitiline situatsioon järk-järgult senisest liberaalsemaks muutuma, kuigi kuhugi ei kadunud ka tsensuur ja nõue kinni pidada kompartei ettekirjutustest. Kohandumine nõukogulike käskude  keeldudega oli harjutanud nii teatritegijaid kui publikut tajuma pealtnäha vägagi võimutruude lavastuste vihjeliselt esitatud tähenduslikke alatoone. (Epner jt 2006: 73) ,,Sõnalava ei päästnud aga nõukogude hallusest miski. Sealjuures olid teatripoolsed kohendamisvõimalused viidud miinimumini. Võib ju hästi mõista, et teatri salakavalat muundamisoskust tundes olid võimud keelanud igasugused kõrgemalt sanktsioneerimata lisandused" (Rähesoo 2011: 280) Kirjandus on väga mitmetahuline. On ka ütlus, et keegi ei loe ühte ja sama raamatut samamoodi. Seega varieerub tihtipeale ka tõlgendus ja aspektid, mida keegi omaks võtab ning
titakirjandust selle klassikalises headuses. Kasvamise rõõmsat tööd nii inim- kui loomalaste tegemiste kaudu vahendab mahe huumor (,,Väike roosa põrsapoju"), saateks sekka mõni õpetussõna. Edasi juhatavad keele-ja sõnamängulised vigurlood kätte teeotsa kauni emakeele kõlamaailma, kus iga täht teeb häält (,,Laul lugemisest"). Aastaring suubub valimiku kokkupanus jõuluootusesse, mida vahendavad kõige paremas mõttes krestomaatiliseks muutunud jõulusalmid. Uutmoodi lüürilisi alatoone sünnib kirjaniku filosoofilist rahu ja leebet teadmust kandvast tagasipilgust, mis tunnistab aegade ühtsust ja maailmade habrast pidevust. 3. LUULENÄITED ,,See maa"(1967) ...et ta pidi harima maad, kust ta oli võetud 1. Mos 3:23 See porine maa Võtmata kartulitega On minu Need paakeveest põdurad niidud Paari viletsa kuhjaga On minu See ohakaräämas paepealne põld, 11
Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018). Leelo Tungal (,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu  estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20.saj alguse sümbolistlikust traditsioonist. Doris Kareva, Rein Raud, Mats Traat, Eeva
annaabi.ee 
