Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693...
Kultuurimälestised Liisa Ilves Pärnu Vana haigla Ehitatud 1909 50 voodikohta Historitsistlik stiil Haigla juurde kuulub veel kabel-surnukuur Kabeli lõunatiiba on kasutatud mitmetel erinevatel eesmärkidel Amende Esimene Villa Ehitati 1898. aastal suvilaks. Praegu on kasutusel kortermajana. Üle elanud mõlemad ilmasõjad. Pärnu Hansagümnaasiumi hoone Hoone on ehitatud aastatel 1938-40, arhidekt O.Siinmaa projekti järgi Algusest peale kasutuses koolimajana Tänan kuulamast.
..........................................9 2 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb põgusa ülevaate tööohutuse mõjudest töötajale ja toob välja paar väidet, miks on vaja teostada selle kohast järelvalvet. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskonnas on jaotatud alapunktideks, mis on omakorda lühidalt lahti mõtestatud, nõnda nagu mina, tulevane töötaja või siis kunagi kauges tuleviks tööandja ehk antud töö autor, asjast aru sai. 3 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS 1. OHT
1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest, tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele. Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse probleemi lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. 1.4. Töö sisu Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning alapunktideks sõltub teemast ning tööle seatud eesmärkidest ning ülesannetest. Töö sisu võib koosneda ka illustreerivast materjalist. 1.5. Kokkuvõte Töös leitud tulemuste tõlgendamine/põhjendamine, järeldused, ettepanekud, vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. 1.6. Lisad Lisadesse köidetakse materjalid, mis võivad huvi pakkuda teemaga põhjalikumalt tutvuda soovijatele ja mille puudumine töö sisust ei kahjusta selle terviklikkust (tabelid, lisa pildimaterjal, graafikud jmt)
"KONFIDENTSIAALNE" *adressaat, kirja saaja nimi nimetavas käändes *kinnitusmärge tehakse dokumendi esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka *pealkiri p.o igal dokumendil, p.o lühike ja avama üldistatult dok põhisisu. Pealkirjal ehk sisuviitel punkti lõpus ei ole. *pöördumine ametikirjas esitatakse ametinimetus, viisakus-tiitlid ja isiku nimi, kirjavahemärke ei pea kasutama. *tekst dok tekst liigendatakse peatük-kideks, jagudeka, punktideks ja alapunktideks. Peapunktid ja jaod pealkirjastatakse. *tervitus-vormel *allkiri koosneb dok alla kirjutanud isiku allkirjast, selle desifreeringust ja ameti-nimetusest, allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. *märkus lisade kohta kirja tekstis märgitud lisade reale märgitakse vaid lisade lehtede ja eksemplaride arv, kui on märki-mata lisad, siis tuleb lisade reale märkida nende nimetused, lehtede ja eksemplaride arv. *lisaadressaadid
ühiskonnas; teada anda kuidas tekivad esmamulje, kehakeel ja positiivne imago; anda ülevaade esmamuljest, kehakeelest ja positiivsest imagost. Uurimisülesannete lahendamiseks tutvuvad referaadi autorid erinevate kirjalike materjalidega, milles käsitletakse antud referaadi teemat. Töös kasutatakse peamiselt kirjaldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse kirjalikest allikatest. Töö koosneb kolmest osast, mis omakorda on jaotatud alapunktideks. Esimeses osas on juttu esmamuljest, selle tekkimisest ja kuidas luua head esmamuljet. Töö teine osa keskendub kehakeelele, kuidas see mängib rolli teistega suhtlemises ja mida see ütleb teistele inimestele.Töö kolmas osa koosneb imagost ja räägib kuidas see on seotud kahe eelnevad osaga.Samuti räägib see sellest kuidas luua imagot ja brändi. 3 1. ESMAMULJE 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib
elavatele taimedele, loomadele ning lindudele ja millised konventsioonid on loodud selle elustiku kaitseks. Loodust on viimasel ajal palju reostatud, mistõttu on kasvanud ka selle mõju hüdrosfäärile Uurimistöö teema on valitud eelkõige huvi keskkonnakaitse vastu ja looduses toimuvate huvitavate pakkuvate muutuste tõttu. Töö on üles ehitatud kahes peatükiks: Veereostus ja Läänemere reostus. Esimeses peatükis on uuritud, kuidas on tekkinud veereostused, mis omakorda jaguneb alapunktideks: sinivetikad, nafta reostused, põhjavee reostus, veepuhastamine. Teises peatükis on käsitletud Läänemerd kui ühe kõige enam reostatud merena. Välja on toodud eraldi alapunktid: Radioaktiivsed ained Läänemeres, Läänemere kaitsmine. Lisadena on kasutatud pilte, et muuta töö sisu arusaadavamaks. 4 1. Vee reostus Maailmas on vett kõikjal, kuid sellest väga väikest osa on kõlblik inimestele kasutamiseks. (Lisa 1)
Sisukord tuleks lasta koostada arvutiprogrammil automaatselt. Automaatse sisukorra koostamine on võimalik pärast seda, kui on määratud pealkirjadele stiilid (vt järgmist punkti). Seejärel tuleb lisada tühi leht tiitellehe ja sissejuhatuse vahele (Ctrl + Enter). Automaatse sisukorra loomiseks tuleb valida menüüribalt: Viited – Sisukord – sobiv automaattabel. 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja alapunktideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö/peatüki sisule, kuid ei tohi korrata töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v
annaabi.ee 
