ka kottseente hulka kuuluv harilik lamesüsik. Tähtsamd tüvemädaniku tekitajad: · Tuletael Fomes fomentarius Valgemädaniku tekitaja lehtpuudel. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Kübarjas, vanalt kabjakujuline ja suur, kõva. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega. Kasvav viljakeha määrdunudvalge v nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Poorid korrapäraselt ümarad, 3-4tk/mm. Pruun seeneliha. Eoseid moodustab aprillis-mais, viljakehad ja nende ümbrused on kaetud valge eospulbriga. On tavaline. Sageli arvukas lehtpuude püstistel ja lamavatel surnud tüvedel ja kändudel sagedasti kaskedel ja leppadel, harvem haaval, tammel, vahtral, pärnal. Eluspuudel harva. Kahjustus: poolparasiit, tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja
puu. Kasvab Indo-Hiina regiooni mussoonimetsades. Erinevalt vihmametsade igihaljastest puudest laseb monsuunimetsas kasvav tiikpuu oma lehtedel kuival perioodil langeda nagu seda teevad teised selle metsa kõrged puud. Olenemata sellest ei jää tiigimets kunagi päris ilma lehtedeta, sest tiikpuu laseb lehed alati maha järk-järgult. Tiikpuu lehed on nahkjad ning suured, 25-60 cm pikad ja 20-40 cm laiad. Lehtede alapind on kare ning kohalikud elanikud kasutavad seda liivapaberina. Kohalikud elanikud on kasutanud tiikpuud kunagi templite ehitamiseks, tööriistade valmistamiseks ja paljuks muuks. Tänapäeval on tiikpuu aga tähtis terves maailmas. Tiikpuust valmistatakse laevaehitusel (seda peetakse parimaks laevaehituspuuks), hoonete püstitamisel, mööbli, põrandate ja raudteevagunite tegemisel. Sellest aetud õli kasutatakse lakkides ja värvides, tiikpuu lehtedest ja juurtest saab ka kollast värvi.
(B20) poolt alumisel frontaalkäärul on pars orbitalis, triangularis et opercularis – neid eraldavad teineteisest külgvao harud – ramus anterior (B21) ja ramus ascendens (B22) Mediaalpind - gyrus frontalis superior + lobulus paracentralis neid eraldab sulcus paracentralis (D23) paratsentraalsagarik sulgeb tsentraalvao ülaotsa ja kuulub osaliselt kiirusagarale Alapind - gyrus rectus + gyri orbitales piiristavad sulcus olfactorius (C24) ja sulci orbitales (C25) LOBUS PARIETALIS Superolateraalpind - gyrus postcentralis sulcus centralis’e ja sulcus postcentralis’e (B26) vahel - lobulus parietalis superior et inferior neid eraldab sulcus interparietalis (B27) - gyrus supramarginalis et angularis alumisel parietaalsagarikul marginalis sulgeb ramus posterior sulci centralis’e
Musculus levatores costarum eelmise jätk o: roiete ülemised servad i: lülide processus transversused HETEROHTOONSED Süva kiht Musculus serratus anterior o: roiete 1-9 välispinnad i: scapula angulus superior et inferior, margo medialis f: tõmbab õlavöödet ette + pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine) Keskne kiht Musculus subclavius o: I roidekõhre ülapind i: clavicula extremitas acromialis alapind f: surub claviculat vastu sternumit (stabiliseerib articulatio sternoclavicularist) Musculus pectoralis minor o: roided 3-5 i: processus coracoideus scapulae f: tõmbab scapulat ette-alla (pöörab õlavöödet ette-alla suunas) Pindmine kiht Musculus pectoralis major o: clavicula (pars clavicularis) + sternum ja roidekõhred (pars sternocostalis) + vagina musculi recti abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris
(sööbimismädanik) lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad (ka lig-niini) ning põhjustab sellest tulenevalt puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit järk-järgult heledamaks, kiuhsemaks ja pehmemaks, kuid säilitab oma vormi. Valgemädanik esineb peamiselt lehtpuude ümarpuidus. 3.2.8. Tuletael Üks enamlevinumaid valgemädaniku seeni. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega, kasvaval viljakehal määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Sagedamini kaskedel ja leppadel, harvemini haaval, vahtral, tammel, pärnal jt lehtpuudel. 3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. Enamus mädanikseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja hingamisteid. puiduseente eosed ei erita mükotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid.
) Mm. levatores costarum: eelmiste jätk, o. - roiete ülemised servad; i. - lülide processus transversus`ed; f. - sama, mis eelmistel. II. Rinna heterohtoonsed lihased. M. serratus anterior: o. - 1. - 9. roide välispinnad; i. - scapula angulus superior, margo medialis ja angulus inferior; f. - tõmbab õlavöödet ette ja pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine!) M. subclavius: o. - I roidekõhre ülapind; i. - clavicula extremitas acromialise alapind; f. - surub clavicula`t vastu sternum`it (stabiliseerib art. sternoclavicularis`t). M. pectoralis minor: o. - 3. -5. roie; i. - processus coracoideus scapulae; f. - tõmbab scapula`t ette-alla (pöörab seega õlavöödet ette ja allasuunas). M. pectoralis major: o. pars clavicularis clavicula, - pars sternocostalis sternum ja roidekõhred, - pars abdominalis vagina musculi recti abdominis; i. crista tuberculi majoris; f
.. Metonüümia *pimesool tahab koju minna Nägu inimese asemel Mehhanisme: ELUS ELUTUT ASENDAMAS ''loen tammsaaret mitte tõde ja õigust'' KONKREETNE ASENDAB ABSTRAKTSET nähtav objekt asendab tegevust v tunnet Pea suu; ta on südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma Tähenduse kujunemine Grammatiseerumine Ülekannete süstemaatilisus Kognitiivsed~tunnetuslikud põhisuhted *inklusioon *identsus *separatsioon *assotsiatsioon +aktiivtsoonid: Punkt Joon Pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind) --siin on joonis-- Järjend Sisu (sisemus) Serv~äär Ümbrus... Näiteid semantilistest metakeeltest... tüdruk sai noorelt mehele Semantilised primitiivid..mingi pdf fail peaks kuskil olema. Kuju ja käed NSM is Kuju -liik asju mida inimesed võivad teada asjadest Kui isik näeb midagi Käed- iniku keha 2 osa Üks osa nagu teine Isik võib teha palju asju nendega Need liiguvad vastavalt tahtele Polüseemia (Lyons)
Valdkonnad, mille suhtes me mõistetama. Nende valdkondade ja nende referendite suhted on tunnetuslikud põhisuhted. (Langacker tema joonistab neid jooniseid ring ringi sees jne. Kui kirjeldad grammatikat grammatika abil siis it's a mess ja asi ei saagi selgeks, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon + Aktiivtsoonid: punkt, joon, pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind), järjend, sisu (sisemus), serv~äär, ümbrus ... Polüseemia seletused homonüümia (eritähenduslikkuse) kaudu: pearõhk on homonüümia ja polüseemia eristamisel. Polüseem sama alekseem millel on erinev tähendus Tähendus kognitiivses keeleteaduses: tähendus on mõistestus, mis määratletakse lokatsioonina või konfiguratsioonina semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks;