Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 1. Rahvalaulude jagunemine: Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.). Lüro-eepika on laulud, kus leidub li...
paigaldavast mootori osast. Mõtelge sellest kui osast süsteemis, kus kõik osad peavad omavahel perfektses koostöös olema. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub mootorist peale töötakti. Mida rohkem ja mida kuumem see gaas on, seda parem. Ma olen kindel, et paljud teist on näinud pilte ülelaadimisega mootoritest kirsipunaste tuliste väljalasetega ja turbo kodadega. Enamike taoliste piltide alapealkirjadeks on meeletud võimsused. Enamjaolt aga ei mainita, et taolise võimsuse saavutamiseks on mootor väga ekstreemse koormuse ja pinge all. Koormus paneb mootori ilmselt oma võimete tippu ja sedagi vaid mõneks lühikeseks hetkeks. See on seisund, mida enamus turbolaaduriga varustatud mootoreid kunagi ei näe. Mõte, mida üritan esile tuua on see, et väljalasketurbiin ei suuda toota piisavalt jõudu et õhukompressorit piisavalt kiiresti tööle panna. See on võimalik vaid siis, kui mootor
kokkuvõte veebilehe sisust. Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja -kirjeldus Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada
Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 18), reavahe 1,5 ja valdavalt keskjoondusega (Justify). 9 2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena nummerdamisele, küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, kui neid on rohkem kui üks (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne). Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi abil. Selleks, et tekstitöötlusprogramm saaks sisukorra (Table of Contents) luua, peavad kõik pealkirjad ja
Tiitellehe pöördel on välja toodud kaitsmisele lubamise kuupäev, kaitsmise kuupäev, retsensendi nimi. Õpilase ja juhendaja allkiri autoriõiguse seaduse täitmise kohta. Õpilase ja kooli autoriõigust kinnitav märge. Tiitellehe näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1, tiitellehe pöörde näidis lisas 2. 6.2. Sisukord Sisukord (vt lk 2) hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Sisukorda on kaval lasta koostada tekstitöötlusprogrammil. Selleks, et vastav programm sisukorra looks, peavad pealkirjad (TNR, kirja suurus 16, paks) ja alapealkirjad (TNR, kirja suurus 14/13, paks) olema märgistatud pealkirjadena. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. 6.3
Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja -kirjeldus Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks.
Pealkirjas sisalduvad märksõnad, mis kirjeldavad lehekülje sisu. Metamärksõnad ja –kirjeldus - Märgendid, mida kasutajatele leheküljel endal ei kuvata, kuid mida arvestavad otsingumootorid lehekülje sisu analüüsimisel. Kasutajad näevad märksõnu otsitulemustes. Seetõttu peaks metamärksõnad kasutajates huvi äratama ja lehekülje olemust selgitama. Teksti pealkirjad - Pikema tekstiosa loetavuse huvides tuleb see liigendada alapealkirjadeks. Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst - Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka
annaabi.ee 
