Tihke ehitusega Elastsed ja paksud Veenid- vere transport südamesse tagasi Suurema läbimõõduga kui arterid Õhukesed, lõdva seinaga On varustatud klappidega Kapillaarid- ainevahetus vere ja koerakkude vahel Ülipeenikesed Moodustavad võrgustiku kudedes 11) Kirjelda suurt vereringet. Saab alguse vasakust vatsakesest- kokkutõmbumisel pumbatakse arteriaalne veri aorti aort jaguneb alanevaks, ülenevaks, edasi arteriteks, arterioolideks ja kapillaarideks nende kaudu kulgeb veri mööda keha laiali. Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta. Südame kokkutõmbumise suunatakse veri paremasse vatsakesse. 12) Kirjelda väikest vereringet. Saab alguse paremast vatsakesest , liitub kopsuarteritüvega(vasak ja parem kopsuarter)
(joonis 5.3b) Saavutanud nimikiiruse ja hoides seda katse lõpuni suuren-dame sujuvalt ergutus voolu väärtuseni a, millega saavutame ligikaudu 1,15Un tühijooksupinge. Tekiv kõver 1. Seejärel vähendame voolu nullini, siis muudame svoolusuuna ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolo kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver- joonelise iseloomu
- ei ulatu seljaajust välja - Lülineuronid ühe segmendi ulatuses seljaaju vasakul või paremal poolel (A1) - Komissuraalneuronid (A2) ühe segmendi ulatuses neuriit läheb commissura alba kaudu vastaspoolele kindlustavad seljaaju vasaku ja parema poole koostööd - Assotsiatsioonineuronid (A3) loovad segmentidevahelise ühenduse neuriidid jagunevad T-tähe kujuliselt ülenevaks ja alanevaks haruks -> lõpevad ülal- ja allpool paiknevates segmentides moodustavad seljaaju hallaine ümber seljaaju päriskimbud – fasciculi proprii (B4) Väädineuronid (A5) - olemuselt pikad sideneuronid - kehad paiknevad hajutatult või tuumadena hallaine dorsaalsetes osades - jätked tõusevad valgeaine väätides ülespoole ja ühendavad seljaaju peaajuga Juureneuronid (A6) - pikad neuronid - kehad moodustavad hallaine ventraalsetes osades enamasti tuumi
vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks. Tühijooksukarakteristik (joonis 5.3b) Saavutanud nimikiiruse ja hoides seda katse lõpuni suurendame sujuvalt ergutus voolu väärtuseni a, millega saavutame ligikaudu 1,15Un tühijooksupinge. Tekiv kõver 1. Seejärel vähendame voolu nullini, siis muudame voolusuuna ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolu kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver-joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi
11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik, peensoole algus, asetseb suuremalt osalt kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu dorsaalset kõhuseina. Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem.
17) Peensool peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik, peensoole algus, asetseb suuremalt osalt kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu dorsaalset kõhuseina. Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega.
..80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnelundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa- esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumses tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarforatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad RF-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid
11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik, peensoole algus, asetseb suuremalt osalt kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu dorsaalset kõhuseina. Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem.
Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskujõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi ülenevaks osaks. Tähnileundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitsest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud edasi resikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid
kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed: esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaaejunärvi teise osa – esikunärvi – mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-
annaabi.ee 
