pidevad suunatud muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus (kunstliku valiku tingimustes), kus omavahel ristatakse tüüpiliselt taimi või loomi, kellel on mingi tunnus eriti tugevalt väljendunud. Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Lõhestavas valikus on eelistatud äärmuslikud fenotüübid ning lõpptulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad üksteisest teatava tunnuse suhtes oluliselt. Kujutame näiteks ette küülikute populatsiooni, kus karva värvust määravad kaks alleeli: B (määrab musta värvi) ja b (määrab valge värvi). Sellisel juhul oleks BB genotüübiga küülikud musta värvi, Bb hallid ja bb genotüübiga isendid valged. Oletame, et küülikud elavad maastikul, kus on mustad ja valged kivid. Mustad küülikud jääksid
Selle põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus. Vormid: stabiliseeruv ehk säiliv valik- see soosib keskmiste tunnustega isendeid, suunav valik- see soosib keskmisest erinevate tunnustega isendeid. Sellise valiku puhul muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad populatsioonis valdavaks. Lõhestav valik- see soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid.Selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad mingi tunnuse poolest oluliselt. 8. Millistel tingimustel jääb uus liik püsima? Nendeks eeldusteks on arvukuse tõus, levila laienemine, geograafiline eraldatus ja ristumisbarjääri teke. 9. Mis näitab, et tekkinud on uus liik? Kui on tekkinud uus ühine geenifond ja elutingimused on sarnased, selle tuelmusena on samaliigi isenditel ka sarnased tunnused, milel järgi on neid võimalik eristada. 10. eelised Suudavad paremini kohastunud tingimustes hakkama saada. 11
ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest LOODUSLIK VALIK POPULATSIOONIDES
populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol Ø Loodusliku valiku toimel annavad oma geene järglastele edasi isendid, kes on ümbritseva keskkonnaga paremini kohastunud Ø Samas ei ole organismide kohastumine ümbritsevaga täiuslik, vaid alati on arenguvõimalusi Ø Populatsiooni geneetilise koostise mitmekesisuse suurenedes võib algne populatsioon jaguneda kaheks või mitmeks alampopulatsiooniks, mille vahel ei toimu enam ristumist Ø Darwini õpetuse põhjal on liigid oma olemuselt dünaamilised, pidevas muutumises Liigi fenotüübiline e. feeniline kontseptsioon Ø Käsitleb liiki organismide fenotüübiliste omaduste kaudu Ø Fenotüübilise käsitluse puuduseks on see, et sarnasuse hindamiseks valitakse kunstlikult välja teatud omadused Ø Mõnede teiste omaduste põhjal grupeeruksid organismid aga teisiti
populatsioonis vastutavad nii tasakaalustatud valik kui ka neutraalsete või peaaegu neutraalsete mutatsioonide korduv tekkimine. Liigi kontseptsioon. Loodusliku valiku toimel annavad oma geene järglastele edasi isendid, kes on ümbritseva keskkonnaga paremini kohastunud. Samas ei ole organismide kohastumine ümbritsevaga täiuslik, vaid alati on arenguvõimalusi. Populatsiooni geneetilise koostise mitmekesisuse suurenedes võib algne populatsioon jaguneda kaheks või mitmeks alampopulatsiooniks, mille vahel ei toimu enam ristumist. On tekkinud uued liigid. Darwini õpetuse põhjal on liigid oma olemuselt dünaamilised, pidevas muutumises. Sellest tulenevalt on liigi mõiste defineerimine komplitseeritud. Liigi fenotüübiline e. feeniline kontseptsioon (phenotypic or phenetic species concept) käsitleb liiki organismide fenotüübiliste omaduste kaudu. Selle kontseptsiooni põhjal on ühte liiki kuuluvate organismide fenotüübilised omadused sarnased
või rühmadena hajutatud või sesoonselt kättesaadavatest toiduobjektidest ning leida joogikohti. Teatud ressurssi võib olla tarvis vaid aastas paari nädala jooksul või isegi korra mitme aasta kohta, ent kui elupaik on killustunud, ei suuda ühte elupaigalaiku pidama jäänud liik enam läbida oma põlist eluala, et leida mingit vajalikku, kuid haruldast ressurssi. Kui üks suurel alal levinud populatsioon jagatakse elupaiga killustumise tulemusena kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis jäävad elama piiratud alale, võib see viia populatsiooni arvukuse languse või isegi väljasuremuseni. Selliseid isoleeritud populatsioone ohustab märksa rohkem lähiristumissurve, geenitriiv ja teised väikese populatsiooni arvukusega kaasnevad probleemid. Täiesti võimalik on olukord, kus algne elupaik on olnud piisavalt suur, et pidada ülal üht suurt populatsiooni, kuid ükski killustumisjärgne alupaigalaik ei suuda
- Muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad kogu populatsioonis valdavaks - Nt: tööstuslik melanism kase-kedrikvaksikutel esineb nii heledaid kui tumedadi isendeid. Tööstuspiirkonnas on levinud pigem tumedad isendid, sest nad ei paista tahmunud puutüvedelt välja aga heledad süüakse ära. Lõhestav valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soosib äärmuslikke tunnuseid = populatsioon jaotub kaheks või enamaks alampopulatsiooniks - Nt: teopopulatsioon, kus lõhestav valik soosib väga heledaid või väga tumedaid. Juhtub siis kui teopopulatsioon asub ümber piirkonda, kus heledal maapinnal on tumedad kivid Suguline valik - Loodusliku valiku vorm, mille tõttu kujunevad sugupooltel sellised omadused, mis annavad neile eelise võitluse paarilise pärast - Võivad areneda ka sellised omadused, mis vähendavad isendi võimalusi ellu jääda kuid suurendavad sigimisedukust
ja negatiivsed väärtused? F võrdleb, kui palju on tegelikus populatsioonis heterosügootsust võrreldes eeldatava heterosügootsuse hulgaga juhusliku ristumise puhul. Indeks ei ütle meile midagi põhjuste kohta Negatiivsed väärtused: heterosügoote on ülehulgas Positiivsed väärtused: homosügoote on rohkem 5. Mida tähendab populatsiooni struktureeritus, mis seda võib üldiselt põhjustada? Kui populatsioon on jagunenud mitmeks alampopulatsiooniks, mis võivad, aga ei pea olema täielikult isoleeritud, siis ka “juhuslikud” ristumised igas alampopulatsioonis viivad kokku isendeid, kes on suurema tn-ga sugulased kui vabalt ristuvas kogupopulatsioonis. See viibki nähtuseni, mida tuntakse populatsioon struktureerituse nime all. Populatsiooni struktureeritust põhjustab piiratud geenisiire alampopulatsioonide vahel, mis viib alleelisageduste heterogeensusele populatsioonis. 6
annaabi.ee 
