Indiast, Pakistanist, Bangladesist ja Aafrikast. Suurima linnastumusega riigid on näiteks Suurbritannia, Iisrael, Austraalia ja Rootsi, kus linnades elab üle 80% nende riikide kogurahvastikust. Suurbritannia on Infoajastu linnastumise etapis. Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa (kokku Suurbritannia) ja Põhja-iirimaa. Kõrgeim mägi on Ben Nevis Sotimaal (1 343m). Ühendkuningriik on konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia. Parlamendi alamkojal (House of Commons) on 646 liiget, kes valitakse üldistel valimistel. Umbes 700 inimest kuuluvad ülemkotta (House of Lords), sealhulgas eluaegsed peerid, pärandatava tiitliga peerid ja piiskopid. Soti parlament asub Edinburghis, omades ulatuslikke volitusi kohapeal. Cardiffis on WelshAssembly, mille volitused on piiratud Walesi küsimustega. Majandus kuulub ELi suuremate hulka ning põhineb üha enam teenuste sektoril, kuigi on ka tööstuspotentsiaal kõrgtehnoloogia sektoris ja mujal
mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. · Riigimaksude kehtestamine ning kulutuste poliitika kujundamine · Järelvalve teostamine täitevvõimu asutustele · Samuti on neil õigus näiteks välja kuulutada sõda või sõjaseisukord, reguleerida kaubandust, ametisse määrata föderaalkohtuid ja kehtestada kodakondsus- ja immigratsiooninorme, lisaks sellele trükkida raha. · Presidendi suhtes on Kongressil küllalt suur võim. Alamkojal on ühtlasi õigus süüdistada presidenti, asepresidenti või mõnda muud riigiametnikku riigireetmises, korruptsioonis või mõnes muus suures väärteos ning õigus ainukesena uurimist läbi viia. Senatil on ainukesena õigus ametisse nimetada presidendi kabinetiliikmeid, samuti saadikuid ja föderaalkohtunikke. · Presidendil on veto- ja tagasilükkamisõigus, millega ta põhiliselt Kongressi tegevust kontolli all hoiabki.
Kongress koosneb 350 saadikust (see arv võib tulevikus muutuda, sest põhiseadus sätestab maksimaalselt 400 ja minimaalselt 300 saadikut), kes valitakse otse üldvalimistel iga nelja aasta järel. Senat on osaliselt otsevalitud (üldjuhul 4 senaatorit provintsi kohta) ja osaliselt määratud (autonoomsete piirkondade seadusandlike kogude poolt). Parlamendil on õigus kehtestada mis tahes seadusi ja muuta põhiseadust. Lisaks on alamkojal õigus kinnitada või tagasi lükata valitsuse esimees (peaminister). 3 Hetkel on Hispaania peaministriks Mariano Rajoy Brey. 1 Kättesaadav internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2 Kättesaadav internetist: http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/spain 3 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Spain 2 Valitsus Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mis koosneb peaministrist ja ministritest.
Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks, mille koosseisus säilitasid kõik olemasolevad Saksa riigid ja sealsed valitsejadüntasiad. Ent ülekaalukat juhtrolli mängis nende hulgas siiski Preisimaa, mis moodustas 50% kogu Saksamaa territoorimust. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Preisimaa keskus Berliin. Minu arvates ei olnud Saksa riik demokraatlik, sest rahva esindajate ja nende tahtega ei pidanud arvestama ning valitaval alamkojal puudus tegelik võim. 14) Mille poolest erineb XIX sajandi riik varauusaja riigist? Varauusaegne riik XIX sajandi rahvusriik Kodanike õigused Õigused olid ainult I ja II seisusel. Kõik kodanikud olid seaduse ees III seisusel õigused puudusid(III võrdsed. oli kõige rohkem)
aastal tava- ja pretsedendiõigusele viidates vaidlustas kuninga õiguse juba langetatud kohtuotsust koos oma kohtunikega veel kord läbi arutada ja muuta. Ta kaotas chef justice of kings bench koha, kui ta keeldus vastamast kuninga nõudmistele arutada ühte õigusasja. 1621. aastal lahkus ta kohtupidamisest lõplikult alamkotta. Seal tegutses ta edasi saadiku ja advokaadina. See oli sobivam koht, kus pidada absolutistliku valitseja võitlust võimu pärast. Alamkojal ei olnud küll oma kohtuvõimu, kuid ta võis tehiolusid selgutades pöörduda lordidekoja poole, et asi seal otsustataks. 9 Viie kohtuniku juhtum, kui kings bench seadis end selgesti kuninga poolele, tähistab ajahetke, mil poliitiline initsiatiiv läks kohtumõistmiselt lõplikult üle parlamendile, eelkõige alamkojale house of commons. 9 Uus monarh Charles I (1606-1649) kaitses oma eesõigusi, et näidata parlamendile oma võimu
ülemkoja algne eesmärk oli olla konservatiivseks tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkoja roll pigem nõuandev ja kinnitav. Territoriaalne printsiip. Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse vastava piirkonna elanike poolt või määratakse piirkonna omavalitsuse poolt. Ülemkoda jääb saadikute arvult alamkojale alla. Ülemkoja ametiaeg on enamasti pikem kui alamkojal. Parlamendi peamine ülesanne on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste algatamise õigus on riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, liikmetel ja Vabariigi Valitsusel. Riigikogu täiskogus võib eelnõu enne lõpphääletamist läbida kuni kolm lugemist ehk esitlust Riigikogu saalis. Lugemistel toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Pärast arutelusid ja läbirääkimisi pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks
PARLAMENDI VALIMINE Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised (nn ülemkoda ja alamkoda). Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid või maakondi ning seetõttu on nad ülemkojas võrdselt esindatud (näiteks USAs on Senatis kaks senaatorit igast osariigist). Ka ühtsetes riikides on kahekojalisi parlamente, kuid seal põhjendatakse seda järgmiselt: 1. Ülemkoja koosseis on väiksem kui alamkojal; 2. Paljudes riikides valitakse ülemkoda kauemaks kui alamkoda, mõnikord suurendatakse seda poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3. Ülemkoja liikmetele on kehtestatud mitmeid tsensusi, nende hulgas ka va nusetsensus (Belgias 40 jt). Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel
Haridusteenust pakuvad nii keskvalitsus, kohalik omavalitsus, kirik, vabatahtlikud organisatsioonid jpt. Haridussüsteemi juhtimise eest vastutab valitsus, viies ellu riiklikku poliitikat koolisüsteemi planeerimises. Haridusministeerium allub parlamendile. (uk_kool) Parlamendis töötab spetsiaalne komitee (Education and Skills Committee), mille tegevusalaks on haridusküsimused ja võtab vastu haridusministeeriumi poolt koostatud dokumendid ja seadusaktid. Parlamendi alamkojal (House of Commons) on lubatud saata komiteed, mille tegevusalaks on valitsusasutuste tööde jälgimine ja hindamine. Komitee koosseisus on parlamendi alamkoja liikmed ning erakondade esindatus. Komitee väljastab saadud tulemuste kohta raporti, mis avaldatakse internetis ning valitsusel on avaldamispäevast aega 2 kuud, et sellele raportile anda mingisugust tagasisidet. Samuti parlamendi ülemkojal (House of Lords) on õigus välja saata
Põhiroll kinnitada alamkojas vastuvõetud otsuseid. Endal seadusandlik initsiatiiv puudub või on väga piiratud Võib alamkojas vastuvõetud otsustele panna veto (alamkoda saab sellest üle sõita). Piirangud siin: riigieelarve ja maksud. Kinnitab ka ametisse tähtsaid riigiametnikke Kaitseb osariikide/regioonide vabadusi/õigusi (Saksa, USA). · Kahe koja plussid: Lisakontrolli funktsioon demokraatias Parandab vastuvõetud otsuste kvaliteeti Lubab alamkojal tegelda sisuliste küsimustega, detailide asemel · Miinus: muudab otsustamise aeglaseks ja keeruliseks Mis funktsioone täidavad harilikult parlamentide ülemkojad? Tooge illustratsiooniks juurde näiteid ülemkodade toimimise kohta erinevates riikides! Ülemkodade funktsioonid = vt. Eelmiste küsimuste vastuseid Ülemkodade näiteid · USA (AK: House of Representatives, ÜK: Senate). Senat:
annaabi.ee 
