Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemsete õpilaste distsiplineerimise võimalustest rakendades biheivioristlikke õppimise seaduspärasusi. Samuti antakse vastused küsimustele, millistel seaduspärasustel rajanevad metoodikad õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste distsiplineerimisel, millised on tuntumad tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad ning mis teeb raskeks nende kompleksmetoodikate rakendamise. Tasustuse ja karistuse mõisted Kinnitus ehk tasustus on sündmus või stiimul, mis suurendab või hoiab alal
lülitab omaenda konstruktsiooni neid ümber mõtestades ja aktsentueerides. Kui romaan muutub juhtivaks zanriks, siis haarab kogu kirjandust teisenemisprotsess ja omalaadne zanrikriitilisus. Romaani võimutsemisperioodidel ,,romaniseeruvad" suuremal või vähemal määral kõik teised zanrid: romaniseerub draama (Ibseni ja Hauptmanni draamad, naturalistlik draama tervenisti), poeem (nt Don Juan), isegi lüürika (Heine lüürika). Oma vana kanoonilisust alalhoidvad zanrid aga muutuvad stilisatsiooniks. Kui romaan muutub valitsevaks zanriks kirjanduses, omandab rangelt kanooniliste zanride tinglik keel teistsuguse kõla need zanrid hakkavad kõlama teisiti kui ajal, mil romaan veel ei kuulunud suurde kirjandusse. Zanrite romaniseerumine nad muutuvad vabamaks ja plastilisemaks, nende keel uueneb kirjakeeleväliste keelendite ja kirjakeele ,,romaanilike" kihtide arvel, nad dialogiseeruvad,
olukorda enam ei talu, alustab lauset otsast peale. 3. Millised on probleemse käitumise ületamise kaks põhilist lähtealust/ metoodikate gruppi? Põhilised metoodikad ületamiseks: 1) biheivioristliku suunitlusega õpilaste distsiplineerimise metoodikad ja süsteemid; 2) humanistliku suunitlusega meetodid ja metoodilised süsteemid. 4. Millised on probleemset käitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid klassis käsitletuna biheivioristlikelt positsioonidelt? 1) Õpetaja tähelepanu korrarikkumise stiimulina. (Õpilased, kes kannatavad erinevatel põhjustel tähelepanu defitsiidi all, võivad korda rikkuda isegi selle nimel, et saada õpetaja tähelepanu osaliseks.) 2) Kaasõpilaste tähelepanu korrarikkumise stiimulina. (Tõenäoliselt on õpingukaaslaste toetav suhtumine ja tähelepanu üks kõige
Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid - Madal enesehinnang - Eneseväärtustamine läbi välimuse - Söömishäire varasem esinemine perekonnas - Perfektsionistlik, ülikontrolliv isiksus - Perekonnas kõrged nõudmised, vähe avatust - Perekonnas ei taluta konflikte, negatiivseid emotsioone - Impulsikontrolli raskused Häire vallandab sageli kellegi olulise isiku märkus kehakuju või -kaalu kohta. Lisaks sotsiaalne surve – saledus on ilu ja edukus. Alalhoidvad faktorid - Näljutamine - Pikaajaline anoreksia mis määrab identiteedi - Anoreksia kui saavutus, lähedaste heakskiit, positiivne tähelepanu - Elustiil mitte haigus - Elukutsed – tantsijad, modellid Söömishäirete kognitiivne olemus - Söömishäiret säilitavad mitte ainult range dieet iseenesest vaid dieeti alles hoidvad ebafunktsionaalsed mõtted ja veendumused - Nii anoreksia kui bullimia puhul esinevad patsientidel kognitiivsed moonutused mis
Karistus on hirmul rajanev vahend soovimatu käitumise mahasurumiseks. Negatiivne tasustus on aga otseses sõltuvuses positiivsest käitumisest ning negatiivse tasustuse harvenemine toob kaasa positiivse käitumise sagenemise ja vastupidi. Karistust rakendatakse kas katse eest vääralt käituda või pärast toimepandud tegu. Ette teada olev karistus üht või teist liiki korrarikkumise eest on vaadeldav negatiivse kinnitusena positiivsele käitumisele. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Praktika kinnitab et korrarikkumisi korraldatakse kaasõpilaste ja /või õpetaja tähelepanu saamise eesmärgil. Lisaks kaasõpilaste ja õpetaja tähelepanule põhjustab klassis õpilaste üleannetut käitumist kohustus tegeleda sellega, mis on neile vastumeelne. Mida tüütum, pettumusi valmistavam, väsitavam ja vastumeelsem on õpilastele õppetöö, seda enam püüavad nad vältida neile antavaid ülesandeid. Halvasti korraldatud õppetöö toimib omamoodi
õpil allub. Korraldused ja keelud on tõhusamad, kui need on suunatud otse õpilasele ilma klassi asjasse pühendamata. Õpilasele alternatiivse valiku pakkumine – pole karistus vaid õpilase eneseregulatsiooni arendamise võte. Üldstrateegiad kroonilise üleastuva käitumise peatamiseks ja ületamiseks ning nende lähenemiste tugevad ja nõrgad küljed. Õpilase distsiplineerimine tasustamisega. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Üldpõhimõtted käitumise modifitseerimise metoodika rakendamiseks õpilaste distsiplineerimiseks. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusels, käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi kordub, mis negatiivseid – kaob. Kinnitus on sündmus, mis tugevdab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel. Positiivne kinnistus e tasustamine võib koolis olla materiaalne
misel, mis initsieerivad või reguleerivad inimese käitumist. On eristatud motivatsioonilise sättumuse ehk motivatsiooniprofiili kolme põhitüüpi: • progressiivne – ülekaalus üldise aktiivsuse, loomingulisuse ja sotsiaalse kasulikkuse motiivid; • regressiivne – domineerivad eluliste tarvete rahuldamise, mugavuse ja prestiiži ehk välised motiivid; • alalhoidlik – domineerivad enesehinnangut toetavad ja alalhoidvad motiivid, niisuguseid inimesi iseloomustab sageli motivatsioonipuu- dus, abituse ja isikliku ebaõnnestumise tunne. Inimestel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi os- kusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud väidavad, et inimestel on peale kompetentsusvajaduse tarvidus tunda end ka ise määravana: inimesed soo- vivad uskuda, et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses