· ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad
olla serveerimistuba, kuna seal on alles sisseehitatud seinakapid. Pööningukorrusel võisid olla teenijatetoad, seal on mõnes kohas isegi säilinud tagasihoidliku mustriga bordüür. Peale mõisate võõrandamist elasid Stackelbergid edasi Vana-Riisipere mõisas, kust nad 1939. aastal Saksamaale läksid. P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged).
teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all, kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega. Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel korrusel. Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus ruume asetseb anfilaadselt tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi kogu hoone. Alakorruse keskseim ruum on avar vestibüül too haarab peaaegu kolmandiku esimese korruse põrandapinnast. Tänapäeval võime seda ruumikust tajuda küll ainult osaliselt 19. sajandi teisel poolel on vestibüül eesmises osas külgedelt tublisti kitsamaks ehitatud, ka on välisukse ette lisatud väike tambur
medialis ja lateralis - Võrukettad täiendavad liigespindu ja jagavad liigese kaheks osaks - Tüüp: 1. Modifitseeritud plokkliiges I. Kaheteljeline 2. Kahekorruseline kompleksliiges II. Nii plokk kui ka ratasliiges - ,,Ülakorrus" (art. meniscofemoralis medialis et lateralis) (plokkliiges) liikumine (fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas. - ,,Alakorrus" (art. meniscotibialis medialis et lateralis) (ratasliiges) liikumine vertikaaltelje ümber liigese alumises osas, võimaldab painutatud liigeses rotatsiooni. Väikene liikumisulatus. Liigutused: sääre fleksioon/ekstensioon; sääre siserotatsioon/välisrotatsioon (ainult siis kui põlveliiges painutatud) Sidemed: - lig. collaterale mediale e tibiale - lig. collaterale laterale e fibulare - lig. cruciatum anterius - lig
Kõhuõõs cavitas abdmoninalis - recessus retrocaecalis - fascia extraperitonealis vooderdab luulis-lihaselist seina - iliocaecalis superior et inferior - cavitas peritonealis kõhukelmega vooderdatud seroosne - duedenojejunalis et intersigmoideus kõhukelmeõõs Alakorrus - spatium extraperitoneale sidekoe ja ekstraperitoneaalsete elunditega - väikevaagnas (kõhuõõne tagaseinal) excavatio rectovesicalis et rectouterina (kõhukelmeõõne kõige madalam - Regio olfactoria haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine punkt osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud
Ajastu kirevaid nõudlusi peegeldava Sangaste mõisahoone arhtektuuris võib tajuda teadlase mõttejõudu, haritlase stillitunnet ja esteedi vaoshoitust. Sangaste mõisahoone ehk loss koos kõrvalhoonetega valmis berliini päritoluga arhitekti, Tallinnasse Kaarli kiriku projekteerinud O.P. Hippiuse projektide järgi 1880.aastatel. (Maiste, 1996) lk 332-338 Sangaste mõisa hoone fassaadi kaunistab kesaegsest linnusearhitektuurist inspireeritud neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni alakorrus on kujundatud lahtise võlvitud katusealusena, millel on huvitav akustiline efekt- ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuulda. (Praust, 2008) Lossilaadset punastest telliskividest hoonet ilmestab fantaasiarohke liigendus, tornikesed, erneva kõrgusega astmikfrontoonid ja eri kujuga aknad. Esifassaadil paikneb nelinurkne vaatetorn ja tagafasaadil massiivne rõdu. Samuti kui väliskujunduses, on ka sisekujunduses domineerivaks neogooti vormid. Lossi kujundati teemaruume: näiteks
· ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad
annaabi.ee 
