★ Luustiku ja lihastiku probleemid. Võib tekkida selgroo- ja jalaliigeste põletik. ★ Liigne kaal mõjub hävitavalt ka närvisüsteemile, põhjustades närvipõletikke, radikuliiti jms. ★ Meestel võivad liigsed rasvladestused põhjustada eesnäärme- ja pärasoolevähki, naistel aga emaka-, munasarja-, piimanäärmete ja sapipõievähki. Kuidas vabaneda ülekaalust? ★ Tuleb muuta liikumisharjumusi ★ Tuleb toituda tervislikumalt Alakaalulisuse põhjused ★ Inimene võib olla alakaaluline geneetika, ainevahetuse, toidu puuduse (sageli vaesuse) või haigus tõttu. ★ Alakaalulisust on seostatud teadud haigustega: nt. hüpertüreoidismiga, vähiga, või tuberkuloosiga. ★ Inimesed, kellel on seedetrakt või maksaprobleemid ei pruugi saada piisavalt toitaineid. ★ Inimesed, kellel on teatud söömishäired võivad olla alakaalulised toiduainete puudumise või ületreenimise tõttu. Alakaalulisuse mõju tervisele
kehamass(kg):pikkus(m²) ja vöö ümbermõõt. Rasvumise hindamine: KMI kõverad vastavalt soole ja vanusele (MTO), alakaalulisus < 5th ülekaalulisuse risk 85-95th ja ülekaalulisus >95th. Ülekaalulise lapse raviplaanist peaksid osa võtma peale arsti, lapse ja lapsevanema veel: dieetarst, psühholoog, treener, õpetaja/kasvataja ja sotsiaaltöötaja. Suuresti aitab kaasa moraalne toetus ja tahtejõu kasvatamine. Et vältida lapse üle- või alakaalulisuse tekkimist tuleb jälgida, et on täidetud: tervislikud toitumisharjumused ja liikumisharrastused, ema õige toitumine raseduse ajal, lapse toitumine vastavalt tema vanusele ja energeetilisele vajadusele, lapse aktiivse elustiili kujundamine nt. liikumisega seotud mängud, sportimine, lastele ja noortele mänguväljakute ja sportimise võimaluste loomine kindlasti ka lasteaedades ja koolides peaks sisse viima terviseõpetuse programmi
Sademete hulk piirkonniti väga erinev. Keskmine sademete hulk üldlõikes 1500-2500mm. LOODUSVARAD Kvarts Vesi Puit Vask Koobalt Rauamaak TAIMED Orhideed Kuldne Michelia Jatamansi Serpentina Himaalaja jugapuu LOOMAD RIIGI ARENGUTASE Keskmise arengutasemega riik Inimarengu indeks: 0,558 (144. koht) Oodatav keskmine eluiga: 71 aastat (153. koht) 5 sõidukit tuhande inimese kohta (183. koht) SKP on 2700$ (195. koht) Ülekaalulisuse protsent: 4,1% (189. kohal) Laste alakaalulisuse protsent: 30,1% (17. koht) MAJANDUSORGANISATSIOONID Aasia Arengupank G77 Intelsat Rahvusvaheline Olümpiakomitee Rahvusvaheline Arenguorganisatsioon Maailma Terviseorganistatsioon Maailmapank Maailma Tolliorganisatsioon RAHVASTIK 29,384,297 (juuli 2017) (45. koht) Keskmine rahvastiku tihedus: a) Nepal: 202 in/km2 b) Hiina: 137 in/km2 c) India: 336 in/km2 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Keskmine eluiga: 70,7 aastat mehed: 70,1 aastat naised: 71,3 aastat maailmas: 155. koht
2015). Joonis 1 (Tervise arengu instituut, 2015) Tervisliku toitumise tagajärjed Kui toituda valesti võib see kaasa tuua negatiivseid tagajärgesid. Kui toituda ainult ühe päeva valesti võib see juba kaasa tuua väsimuse, rahutuse, unetuse, halva enesetunde ja magusaisu. Pikemat aega valesti süües on tagajärjed juba hullemad ning see võib tekitada üle- või alakaalulisuse, vererohu tõusmise, keskendumisevõime halvenemise ja nõrga tervise. Õige toitumine on tähtis, sest uuringud näitavad, et 70% inimeste haigustest tulenevad valest toitumisest. Seega tuleb õigesti toituda (Talviste, 2015) Kokkuvõtte Tervislikult toitudes peab silmas pidama mitmeid asju, sest muid tuleb tekib kasu asemel kahju. Valesti toitudes võib keha kiirest haigestuda, tuua kaasa halva ennesetunde ja väsimuse.
kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ning paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Kui aga organism saab liiga vähe energiat, võib see kaasatuua alakaalulisuse või vajalike toitainete vähesuse, mis omakorda avaldab mõju tervisele. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energiat tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10-15% valgud. 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll
TPÜ terviseuuringute labori juures 1998. a kevadel läbi viidud kooliõpilaste toitumise uuringule. Küsitlus viidi läbi väikelinna kooli 106 õpilasega vanuses 12–17. Kehakaaluga rahulolematud olid 17% poistest ja 37% tüdrukutest. Kehakaalu muutmise soovi peamised põhjused olid järgmised: välimus (63%), tervis (25%), hobi või spordiala (18%), teiste soovitused (8%). Käesolev uuring tõi välja alakaalulisuse sagedasema esinemise linnatüdrukutel. Sama tendents ilmnes ka 1996. a üle-eestilises üliõpilaste terviseuuringus (6): alakaalu soodustavateks eluolulisteks teguriteks osutusid linnas elamine ja paremad materiaalsed olud. Seda kinnitab ka käesoleva uuringu tulemuste võrdlus TPÜ terviseuuringute labori juures 1998. a kevadel M. Rohtla lõputöö raames läbiviidud keskkooliõpilaste küsitlusega (küsitleti 184 tütarlast ja 168 noormeest). Enamik neist õppis Tallinna koolides
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes ja mitokondrite roll rakuhingamisel. Organismi hapniku- vajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ja nende ennetamine. Seedeelundkonna osade ehituse ja ülesannete seos. Jäänukorganite päritolu seos teiste looma- dega. Toidu koostis ja organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervisliku toitumise põ- himõtted, üle- ja alakaalulisuse põhjused ja tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eri- tamisülesanne. Organismisisese veehulga reguleerimine. Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ja ülesanded. Retseptorite, närvide ja lihaste seotus reflek- sikaares. Silma ehitus, talitlus valges ja hämaras, ruumiline nägemine, nägemishäired ja nende ennetamine-korrigeerimine. Kõrvade ehitus seonduvalt kuulmis- ja tasakaalumeele talitluse-
annaabi.ee 
