Retsensioon Analüüsija andmed Nimi: Rühm: Kood: Vaadeldava kodutöö andmed Nimi: Rühm: Kodutöö nimi: Kuupäev: Analüüs: Korralduse dokumendis nõutud sisu on olemas. Vormistus on korrektne, mis tähendab, et on olemas nõuetekohane tiitelleht, sisukord, alajaotised on nummerdatud, toodud on kirjanduse loetelu, õigekiri on korrektne ning autorid on end arusaadavalt väljendanud. Probleem on seotud ettevõtte missiooni ja eesmärkidega ning nende seos on piisavalt kirjeldatud. Pika nimekirja ülevaade on kohati liiga hinna kirjeldamisele orienteeritud, kuid tehtud tabel kajastab seost nõuetega. Lühikese nimekirja võrdlus on väga hea ning põhjalik. Arhitektuuriline esitlus on arusaadav ja realistlik. Valitud kriteeriumite nimekiri on antud töö
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED Tegevus Kuidas teha? Millised nõuded on kirjalike tööde vormistamise juhendis? Paberi formaadi Paigutus-suurus A4 määramine Lehekülje Paigutus-veerised Lehe veerised: Ülevalt ja alt 2,5, veeriste vasakult 3 ja paremalt 2 määramine Kirjasuuruse ja Calibri 12 fondi Avaleht määramine (põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-...
metoodikat. 1 Antud nõue on kindlasti tähtis, kuna seda nõuavad mõlemad käsitletud juhendid. 2 Põhiosa Töö põhiosa tekst peab olema liigendatud: põhijaotised 2 ja alljaotised3. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega: 1. peatükk Töö põhiosas käsitletakse teemat või püütakse anda vastus püstitatud probleemile. Parema ülevaate saamiseks võib peatükke jagada lõikudeks. 1.1 Esimese peatüki sisse kuuluvad alajaotised, mida saab tähistada näiteks antud viisil. 1.2 2. peatükk Kokkuvõte Kokkuvõte on iseseisev peatükk, mis on lühike kokkuvõte kogu tööst ja selle tulemustest. 2 Näiteks peatükid või paragrahvid. 3 Näiteks alapeatükid, punktid või lõiked.
elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt. ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa. Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa
.. mõnedes Euroopa Liidu uutes liikmesriikides (Eesti linnades [Tartus, Tallinnas {välja arvatud Kopli linnaosa}, Pärnus] on suvel palju turiste), ei ole turism hoogustunud. Teksti lõigud eraldatakse omavahel kas taandreaga või tühja reaga. Soovitav on eelistada taandrea kasutamist. Töö iseseisvad osad (sisukord, võõrkeelne kokkuvõte, tähised ja lühendid, sissejuhatus, põhijaotised, kasutatud kirjandus, lisa) algavad uuelt leheküljelt (ülevalt 25või 30 mm). Töö alajaotised ja jaotised ei pea algama uuelt leheküljelt. Lehekülg peab olema tekstiga maksimaalselt täidetud. 9 Üldreeglina sisaldab bakalaureusetöö seletustekst 4 ja magistritöö kuni 8 põhijaotist ning põhiteksti maht on vähemalt vastavalt 20 ja 40 lehekülge. Lisa maht ei ole piiratud. Lõputööd esitatakse kõvaköites, mille esimene ja viimane leht on tühjad
............................................................................................... 19 Lisa 3 Tiitellehe pööre........................................................................................................... 20 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad tekstitööd (praktika aruanne, referaat, kursusetöö, lõputöö, uurimistöö, jms) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on järgmised alajaotised: • tiitelleht; • sisukord; • sissejuhatus; • sisu peatükkidena; • kokkuvõte; • kasutatud allikad; • lisad (vastavalt vajadusele). 1.1 Vormindamine Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid: a) Tekst sisestada tekstitöötlusprogrammiga (Word’i, Writer’i vms) dokumendina A4 lehele
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2
(praktiline väärtus). Lõputöö maht on ca 25 lehekülge + lisad. 5 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE Kõigil õpilastöödel on ühtsed vormistamise nõuded, sisaldades teatud kohustuslikke ja vajadu- sel muid lisatavaid osasid. 2.1 Töö struktuur Kirjalikud tööd vormistatakse järgnevalt: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotised); 5. kokkuvõte (järeldused); 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. 2.1.1 Tiitelleht Tiitellehel (vt Lisa 1) on järgmised elemendid: 1. kooli nimetus suurtähtedega (kirja suurus 16); 2. eriala (kirja suurus 14); 3. autori ees- ja perekonnanimi (rasvane kiri, kirja suurus 16); 4. töö pealkiri suurtähtedega (rasvane kiri, kirja suurus 20); 5. töö liik (nt lõputöö, referaat, praktika aruanne; kirja suurus 16); 6
Hennoste ja Pajusalu järgi (2013: 39) on register allkeel, millel on kindlad korduvad jooned, mis on iseloomulik kindlale suhtlussituatsioonile ning mis esineb ühiskonnas regulaarselt. Üldiselt räägitakse kahest pearegistrist: kõnest ja kirjast (Hennoste, Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub kirjavahetus emotsionaalseks, mida väljendatakse emotikonidega (Hennoste, Pajusalu 2013: 82). Alljärgnevad alajaotised annavad detailsema ülevaate ülal nimetatud mõjudest asjaajamiskeelele. 17 3.1 Võõrkeelte mõju Eesti keele arengut on mõjutanud mitmed suurkeeled alates selle kujunemisest. Võõrkeeled on mõjutanud nii eesti asjaajamiskeele lausete konstruktsiooni kui ka sõnavara. Kuigi keelearengu ajaloo esimeses pooles oli peamiseks mõjutaks saksa keel, siis asjaajamiskeele laenud pärinevad enamasti vene ja inglise keelest.
soovi järgi saidil liikuda, ning mitte sundida teda järgima kindlat navigeerimisteed ja arvestama rohkete piirangutega. Lahendus: tuleb koondada kontseptuaalselt sarnane sisumaterjal. Seeläbi tekib temaatiline infokogum, mis vastab kahele põhikriteeriumile: · grupeeritud informatsioon on samalaadne, · sisu kirjeldamine kulgeb üldiselt üksikasjalikule. Infokogumis tekivad teemapiirkonnad, jaotised ja alajaotised, kusjuures väiksemad üksused on sisutihedamad ja sisaldavad üksikasjalikumat informatsiooni. Grupeerimisel kohaldatav sarnasuse põhimõte peab lähtuma kasutajast, mitte saidi koostajast. Informatsiooni hierarhiline paigutus on peamisi vahendeid selge ja hõlpsalt kasutatava saidi loomiseks. Nii luuakse hierarhiline struktuur, mis tipneb kodulehega ja tutvustab saidi olemust ning sisu. Viiteallikate paigutus selles hierarhilises struktuuris võimaldab
annaabi.ee 
