1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. MILLEST TEHAKSE KIIPE? Tehakse aurustus, söövitus ja peenkeemiliste protseduuride abil läbi mikroskoopilise mustriga sabloonide ehk maskide. KIIPIDE KASUTAMINE Kiipide kasutuselevõtt on võimaldanud toota ülimalt kompaktset arvutus ja andmetöötlustehnikat KIIPIDE ARENG Kui elektronarvutite algaastail (1950(A)) võtsid need enda alla terveid suuri saale ja vajasid toiteks omaette alajaamu, kuid nüüd mahub sama võimas või võimsaimgi arvuti lauale, sülle või koguni taskusse, kus sees paikneb imepisike kiibike.
Selliseid on nii sise kui ka välis . Gaasiisolatsiooniga alajaam alajaam koosneb ainult gaasiisolatsiooniga seadmetest. Valvega alajaam mehitatud alajaam Valveta alajaam alajaam mida teenindab alajaamas mittepaiknev personal Regulaarvalvega alajaam alajaam kus teenindus toimub normaalse tööpäeva kestel või muul vajalikul ajal. Kaugjuhitav alajaam alajaama juhtimine käib kaugjuhtimisseadmete abil. Juhtalajaam valvega alajaam , milles juhitakse kaugjuhitavaid alajaamu Sateliitalajaam - kaugjuhitav alajaam. Jõu Trafo liikuvate osadeta el seade , mis edastab primaarmähiste vahelduvvoolu energia ühele või mitmele sekundaarmähisele elektromagnetilise induktsiooni kaudu. El energia sagedus jääb muutumata. Jaotla jaotusseade rajatis mis hõlmab lülitusseadmete juurde kuuluvate juhtimis, mõõt -, kaitse ja reguleerimisseadmetega ja on ette nähtud kasutamiseks elektrienergia genereerimiseks ülekandel , jaotamisel ja muundamisel.
ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektrigeneraatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus. Elektrienergia ülekandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate tehaste, sahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse alajaamu ja elektriliine. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: · Balti SEJ 1390 MW, · Eesti SEJ - 1610 MW,
küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera- tuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektri- generaatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus. Elektrienergia üle- kandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate tehaste, sahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse alajaamu ja elektriliine. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks. Elektrienergiat toodetakse jaamades, mis jaotatakse neis kasutatavate energiakandjate järgi soojus-, aatomi- ja hüdroelektri- jaamadeks. On olemas jaamu, mis kasutavad tuule- ja päikesekiirte soojusenergiat. Need on väikese võimsusega energiaallikad, mis on ette nähtud suurtest jaamadest ja süsteemivõrkudest kaugel olevate
Need seadmed koosnevad türistorjuhitavatest kondensaatorpatareidest ja reaktoritest. Türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed toimivad nii püsi- kui ka siirdetalituses, kindlustades süsteemi stabiilsuse. Alalisvooluliine võidakse kasutada, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam). Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT
ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja kandekonstruktsioonidega. Jaotla iseloomulikuks konstruktsioonielemendiks on kogumislatid. Trafod võivad alajaamas ka puududa. Sel juhul on tegemist lülitusalajaamaga. Kasutatakse ka mõistet lülituspunkt, mille ülesandeks on jaotusvõrgu fiidrite lahutamine või ümberlülitamine. Releekaitse seondub võimsuslülititega, mis asuvad vaid suurtes alajaamades. Alajaamu liigitatakse otstarbe, konstruktsiooni (sh isolatsiooni) ja muude tunnuste järgi. Otstarbest sõltuvalt võib jaotusvõrgus vaadelda toite-, vahe- ja jaotusalajaamu, täiendava liigitusena ka haru- ja tupikalajaamu. Toitealajaamade, mida nimetatakse ka piirkonnaalajaamadeks, kaudu varustatakse jaotusvõrku elektrienergiaga. Need alajaamad seovad niisiis jaotus- ja põhivõrku. Eestis on toitealajaamade
madalpingetoiteliinidest ja tarbijasisesest madalpingevrgust. Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vi elektriliste infokanalite jaotamiseks. Muundamise mooduse jrgi jagunevad alajaamad: - trafoalajaamad - invertoralajaamad - vimendusalajaamad Meie uurime trafoalajaamu, mis koosnevad peamiselt trafodest ja lem- ja alampinge jaotusseadmetest. Alajaamu nimetatakse tarbijakompleksi jrgi rajooni-, tehase-, tsehhi-, linna-, maa- alajaamadeks. Elektriraudtee, trolli, trammi kontaktvrku toitvaid alajaamu nimetatakse veoalajaamadeks. Elektrivrk on seadmete, rajatiste kompleks elektrienergia edastamiseks ja jaotamiseks. Ta koosneb elektriliinidest, alajaamadest ja jaotuspunktidest. Elektrivrgu oluline parameeter on nimipinge. Eristatakse: madalpingevrke vahelduvvoolude nimipingetega 230/400V ja 400/690V (vanasti ka
3.4 Jõutrafode valik Trafo on elektromagnetiline seade, mis on ette nähtud vahelduvpinge muundamiseks jääval sagedusel. Elektrienergia muundamisel ja jaotamisel (elektrienergiat saadakse energiasüsteemist) tööstusettevõtete elektrivarustussüsteemides kasutatakse pinget madaldavaid pea- ja tsehhi alajaamasid. Peale eelnimetatute kasutatakse võimsate tarbijate toiteks spetsiaalseid alajaamu (näite. elektriahjude alajaam, elektrolüüsi alajaam, veoalajaam jt.). Kõikides alajaamades on kasutusel jõutrafod, mida toodetakse väga erinevatele nimivõimsustele ja pingetele. Joonis 3.4. AS Harju Elekter poolt toodetavad betoonkorpusega komplektalajaamad HEKA ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 7 / 26
2.Võrguleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel, võrguteenuste, võrguühenduse kasutamise võimaldamise ja elektrienergia edastamise osutamiseks. 3.Elektrileping-mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud müüja vahel elektrienergia müügiks. Võrguettevõtja kohustused 1.Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil mis arvestab turuosaliste sh kodutarbijate põhjendatud vajadusi. Nii näiteks ehitab ta uusi alajaamu ja liine pikkade liinidega piirkonnas et tõsta elektrivarustuse kindlust ja parandada pinge kvaliteeti. 2.Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuste osutamisest kui võrguteenuse kasutaja elektripaigaldise ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või kui võrguteenust ei ole võimalik osutada tarbijast tulenevate muude asjaolude tõttu. 3.Tarbijast tulenev muu asjaolu võib olla näiteks võlgnevus kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste eest
· Liinitugiisolaatorid pingel kuni 35 kV · Tõirisolaatorid ühest elemendist jäigalt kinnitatud isolaator · Varrasisolaatorid keskel klaasteksoliidist varras · Rippisolaatorid pingel alates 35 kV · Varrasrippisolaatorid keskel klaasteksoliidist varras · Komposiitisolaatorid klaasplastist südamik, kaetud polümeerkihiga · Rippisolaatorid taldrikisolaatoritest kett 39. Millised on alajaama põhiosad? Millist tüüpi alajaamu tead? · Alajaamad koosnevad enamasti trafost ja kahest jaotlast: · ülempingejaotla · trafo · alampingejaotla · kompleksalajaam, postalajaam, 40. Mis on alajaamas lülitite ülesanne ning millised lüliteid tead? · Eesmärgiks elektrikaare kustutamine kaare jahutamise, deformeerimise või kaarevahemiku deioniseerimisega · Lahklülitid, koormuslülitid, võimsuslülitid 41. Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest? Nimeta mõni võimsuslüliti tüüp.
SISSEJUHATUS 3 1.1 Kursuse eesmärk ja sisu Iga elektrisüsteem on pidevas arengus – kasvavad (või ka vähenevad) koormused, lisanduvad uued või kaovad olemasolevad koormused, vana- nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne. Võrguettevõtetes on veel suur osa alajaamu ja elektriliine nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. Lisaks seadmete vananemisele on majanduses toimunud muutuste taga- järjel toimunud oluline koormuskeskuste ümberpaiknemine, mistõttu enamus 1970-80. aastatel ehitatud alajaamad ja elektriliinid on tippkoor- muse ajal koormatud ainult 30-40% ulatuses. Sageli asuvad alakoormatud alajaamad praeguseks kujunenud koormuskeskustest kaugel ning nende käit muutub aasta aastalt üha kulukamaks. Samas tekib üha rohkem uusi
annaabi.ee 
