2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4
Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust.
vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust.
Näiteks kui töökeskkond ja inimesed on esmasel kohtumisel kohe üllatavalt head ja sinule sobivad, siis see mõjutab omakorda sinu pühendumust, sa tahad seal tööd teha ja endast parimat anda mitte ainult raha pärast vaid ka selle pärast kõik kõik su ümber on niivõrd hea ning sul on emotsionaalne side organisatsiooni kui tervikuga. 16. Selgitage alalhoidliku pühendumuse põhimõtet. Sõnastage näide. Alahoidlik pühendumus põhineb töötaja tajutud kulutustel, mis on seotud või võivad tekkida organisatsioonist lahkumisega. Sealjuures on alalhoidlik pühendumus seotud nii majanduslike kui ka sotsiaalsete organisatsioonist lahkumisega kulutustega. Näiteks pühendutakse tööle ainut majanduslikel põhjustel ning seetõttu ei saa ka lahkuda, töökoht ise ei pruugi meeldida. 17. Selgitage normatiivse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage näide.
Mõnda aega oli tartu murdel teatav edumaa. Kuid tõlkevaidlused polnud sugugli asjtud, nende käigus loodi ja arendati eesti keelt. (Laur, 1999) Kokkuvõte Eesti rahvakultuuri 16-17 sajandil uurides selgus, et eestlaste ehtsast kultuurist ei saa siin eriti rääkida. Meie esivanemate kombeid ja traditsioone on mõjutanud väga erinevad vallutajad, kes meie alal vähemat või pikemat aega valitsenud on. Need sajandid olid maarahvale rusuv ja eelkõige alahoidlik aeg, kus ei olnud võimalust oma õiguste eest võidelda või iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Mitmed tollaaegsed allikad annavad meile ülevaate aadlike ja mõisnike priiskavast eluviisist samal ajal kui talupojad mõisa heaks tööd tegid. See tingis trotsi ja lootusetust. Ja ei saa öelda, et orjuseaastad meile ainult negatiivselt mõjusid. Tänu võõrkultuuride sissetungile hakkas ju arenema näiteks trükikunst. Niisamuti hakkas meile pealesunnitud usu ja kiriku tähtsuse
Näide: kui töökeskkond ja inimesed on koheselt üllatavalt head ja sinule sobivad, siis see mõjutab omakorda sinu pühendumust, sa tahad seal tööd teha ja endast parimat anda mitte ainult raha pärast, vaid ka selle pärast, et kõik su ümber on niivõrd hea ning sul on emotsionaalne side organisatsiooni kui tervikuga. 16. Selgitage alalhoidliku pühendumuse põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Alahoidlik pühendumus põhineb töötaja tajutud kulutustel, mis on seotud või võivad tekkida organisatsioonist lahkumisega. Sealjuures on alalhoidlik pühendumus seotud nii majanduslike kui ka sotsiaalsete organisatsioonist lahkumisega kulutustega. Näide: pühendutakse tööle ainult majanduslikel põhjustel ning seetõttu ei saa ka lahkuda, töökoht ise ei pruugi meeldida, kuid puuduvad muud tööpakkumised. 17. Selgitage normatiivse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide.
a. Tartus. 1891.a. suleti tartu ülikooli joonistuskool ja linnast lahkusid mitmed kunste soosiva von Liphartide suguvõsa seltskonda kuulunud inimesed. Tallinn oli suhteliselt vaene ja selle ülemkiht konservatiivse maitsega. Provintsiaalmuuseumi näitusetegevus takerdus. Peamiseks koostöö takistajaks oli siiski erinev kunstiorientatsioon. Edasipürgivas eesti seltskonnas oli eeldusi olla avatud uuenevale kunstile, baltlasi aga pidurdas nende seisundist tulenev alahoidlik meelelaad. Tallinnas oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja Ants Laikmaa. 1903.a. hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904.a., aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi alusepanijana ja näituste organiseerijana. Laikmaa korraldas 1903.a
annaabi.ee 
