Kr. Klismosel istuvaid inimesi on sageli kujutatud Antiik-Kreeka amforatel ja bareljeefidel. Alabaster (lad. k. alabaster, algselt sõna pärist egiptusest) peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik, väga pehme, küünega kriimustatav. Enamasti on alabaster valge, kuid kolmes kohas maailmas (Itaalias, Hiinas, Oklahomas) on leitud ka musta alabastri sooned. Alabastri all on peetud silmas ka marmorit, kuid ilma täpsustuseta tähendab nimetus alabaster tänapäeval kindlasti kipsi. Alabastrit kasutatakse ehiskivina mitmesuguste nikerdiste, kujude jms valmistamiseks. Läbi aegade on sellest valmistatud religioosse tähtsusega esemeid. Juba Vana-Egiptuses tehti alabastrist hauakambritesse kaasa pandavaid kujukesi ja anumaid. Alabastrit kasutati kõigis antiikkultuurides. Viimastel sajanditel on alabastrist tehtud siseruumides olevaid käsipuid. Välistingimustes ei saa alabastrist esemeid säilitada, sest ta on vees lahustuv. Pildil alabastrist kujuke Vana-Egiptusest, 22-23 saj. e. Kr
(allikas:http://1.bp.blogspot.com/dwkKy92kDg/TWTTsrOYkeI/AAAAAAAAy4U/Lo96KN1D1v4/s1600/Ishtar_Gat e_at_Berlin_Museum.jpg ) 2. EGIPTUS Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptlaste elus oli Niilusel tähtis koht, sest elu sõltus jõe üleujutusest, mis tõi põldudele viljakat mulda ja elustavat vett. Niiluse org ja selle ümbruskond olid rikkad ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Niiluse mäeahelikes oli rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Niiluse orus kasvasid peale pilliroo ja palmide ka akaatsiad ja viigipuud. Egiptuses oli ka metallegi oru lähikonnas. Vaske leidus Siinai poolsaarel, kulda leidus aga Egiptusest lõuna pool asuvas Nuubias. Üks kõige iseloomulikke jooni Egiptuse kunstis oli see, et kõik kujud, maalid ja ehituskunsti vormid allusid ühisele seadusele. 2.1 Egiptuse arhitektuur 2.1.1 Vana riik
Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel kõrbealal leidus karneooli, granaati, jaspist, mäekristalli, amasoniiti, kulda ja hõbedat. Siinai poolsaarel ja idakõrbes leidus rikkalikult vaske, kuid pronks võeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Söögisoodat, keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel tööstuslikul otstarbe. Kvartsist valmistati klaasi. Palju leidus lubjakivi ja liivakivi, millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus graniiti, basalti, dioriiti, doleriiti, alabastrit, serpentiini ja talki, mida kasutati mitmel otstarbel. Egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud. Jumalatest Ra (ka Re, egiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Ra kultuse keskus oli Heliopolis. Ra on Geb ja Nut poeg. Tema tütar on Ma´at. Thot on vanaegiptuse mütoloogias tarkuse- ja kuujumal. Teda kujutati iibise- või paavianikujulisena
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal,
Marmorrahnude stoovimistegur on 0,4...0,5 m3/t, plaatidel 0,5...0,6m3/t. Klaasi veetakse puust kastides, mis laeva lastiruumis asetatakse püstasendisse. Klaasi kastid peavad asetsema kindlal alusel, vältimaks klaasi purunemist kastide deformeerumise tagajärjel. Klaas nõuab lastimisel-lossimisel ettevaatlikku ümberkäimist. Kastides lehtklaasi stoovimistegur on 1,1...1,4 m3/t. Sideaineid nagu tsementi, alabastrit, kipsi ja lupja tuleb hoida niiskumise eest. Niiskumisel nad moonduvad: kivistuvad ja muutuvad ehitusmaterjalidena kasutamiskõlbmatuks. Tsementi veetakse mitmekordsetes paberkottides või puust tünnides. Lastimis- ja lossimistööde käigus tekib palju tolmu, sest tsement pudeneb välja väga väikestest aukudest ja õmblustest. Tsemenditolm, sattudes tekimehhanismide hõõrduvatele osadele, põhjustab nende kiiremat kulumist, seepärast
Kui ennustatakse, et laps ei saa rikkaks, siis leitakse palju võimalusi, kuidas rikastumine tagaukse kaudu uuesti sisse tuua. Egiptuse kunst Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam-Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi
Varaseim sammas oli ruudukujulise ristlõikega massiivne post. Ümarad sambad olid tavaliselt kaetud reljeefidega ( egiptuse reljeef on sissekraabitud reljeef ) või kujutasid pillirookimpu. Kapiteelid moodustusid pillirookimbust või kujutasid endast kas suletud või avatud lootosõit. Egiptlaste peamiseks ehitusmaterjaliks oli (eeskätt haud- ja templiehitiste juures ) kivi. Kõige rohkem kasutati lubja- ja liivakivi, aga ka mitut värvi graniiti, dioriiti, basalti, profüüri, alabastrit ja jaspist. Laialt levinud ehitusmaterjal oli savi, millest osati toortelliseid valmistada juba dünastiaeelsel ajal, hilisemal perioodil ( Uue riigi ajal ) kasutati enamasti põletatud telliseid. Ehituseks sobivat puitu kasvas Egiptuses vähe, seda veeti sisse mujalt ( Liibanonist seedrit, Süüriast kiliikia mändi , Nuubiast musta puud ) ning oli seetõttu kallis. Linnakultuur kujunes Egiptuses välja varakult, siiski on linnaehituse ajalugu säilinud
annaabi.ee 
