Talupojast oli saanud jälle pärisori, kes pidi jälle mõisnike põldudel tööd tegema. Aga samas ei kehtestatud nekrutikohustust. Ja oli ju Balti erikord ja sellega kaasnev, mis rajasid teed hilisemale pärisorjuse kaotamisele. Ning autonoomne baltisaksa valitsus hoidis eemal venestamise, mis mujal tsaaririigi äsja vallutatud aladel toimus. Veel, kuna Balti provintsid olid võrreldes teiste vene piirkondade kõrgemalt arenenud hoidis Balti erikord meid nö. alaarengust, mis venestamine kaasa oleks toonud. See kõik aitas aitas kaasa Eesti kultuuri säilimisele, mis oleks läinud väga raskeks, kuna Põhjasõja järel oli eestlasi ainult umbes 150000. Igaljuhul oli Peeter I otsus kehtestada Balti erikord tark, sest see aitas vältida võimaliku kohaliku aadelkonna mässu. Tagas Baltialade arengu jätku ning oli ülejäänud tsaaririigi aladele eeskujulik näide. Baltisakslaste integreerimine riigiaparaati aitas kaasa ka Vene riigi võimsuse kasvamisele
mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsust mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskond ja sünnijärjekord. Intelligentsust mõõdetakse samuti testide abil. Mõõtmine sai alguse aastal 1904 aastal ning 1912.a pakkus W.Stern välja IQ mõiste. Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäävusest, vaimsest alaarengust, dementsusest või käitumishälvetest..Testide õigsust aga mõjutavad väga paljud erinevad faktorid.Näiteks ärevus testi täitmise ajal, väsimus, müra, motivatsioon, meeleolu, kellaaeg, möödunud aeg viimasest söögikorrast ja igapäevaste stressifaktorite olemasolu. Kuna isiksuse omadused ja intelligentsus on täiesti erinevad siis peaksid nad ikka olema ka vaadeldud eraldi.Ma võin ju olla kuri, õel ja paha isiksus, aga mu
nende sisemist motivatsiooni märksa rohkem kui tavalaste puhul. Andekate laste puhul tasub õpetajal kriitiliselt üle vaadata oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele kokku panna, et anda õpilasele võimalus arenemiseks. Õpiraskustega õpilased. Õpivilumuste spetsiifilised häired on need mille korral normaalne oskuste omandamine on häiritud varastest arenguetappidest alates; mis pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust: mille põhjuseks pole omandatud ajukahjustus või –haigus. Õpiraskusi pole võimalik kindlaks teha lihtsalt peale vaadates, ning need lapsed peavad taluma ebaõiglast kohtlemist. Õpiraskuste diagnoosimine on emotsionaalne ja tundlik teema, vanemad on tihti kahevahel- soov teada saada, mis lapsega toimub, et teda aidata versus kartus lapsele „silt külge saada“. Oluline on õigeaegselt teada saada, mis tüüpi häire konkreetsel lapsel esineb, et abi oleks õigesti suunatud
see on kõige tõenäolisemalt tingitud a. sellest, et ta ei tee vahet õigel ja valel käitumisel tema soovist inimestega manipuleerida b. tema pahatahtlikkusest c. madalast kõne arengu tasemest d. tema raskustest oma käitumise juhtimisel e. tema tähelepanuvajadusest 8) Kui koolieelik ei tunne huvi tähtede vastu, võib see olla tingitud diagnoosimata a. nägemispuudest b. kõigist nimetatutest c. pervasiivsest arenghäirest d. vaimsest alaarengust e. düsleksiast 9) Keskkonna analüüsimisel tuleks ennekõike keskenduda a. lapse vanemate haridustasemele b. mitte ühelegi nimetatutest c. lapse pere sotsiaalmajanduslikule staatusele d. lapse suhetele eakaaslastega e. lapse pereliikmete omavahelisele läbisaamisele 10) Laste uurimiseks tuleks sõltumata lapse olukorrast ja vanusest peaaegu alati piirata ... kasutamist. a. vaatluste b. verbaalsete ülesannete c. küsitlemise d. tegevuslike ülesannete e. testimise
o Arvumälu; o Üldinformatsioon, faktiteadmised; o Üldinformatsioon, arusaamine; 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Šifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust või dementsusest. Standardiseeritud intelligentsustestide usaldusväärsus on kõrge, näiteks Stanford- Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade usaldusväärsus on vahemikus 0,82-0,98. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm
3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse(üldise vaimse võimekuse) mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad[6] 3.1 Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6] Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, vastasel korral võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanford-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1] Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi:
1963 Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability). 1996 dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005 dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias Samuel Kirk ja James Gallagher (1963): lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust. Tänapäeval: ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Õpiraskused: Vastuvõtmise raskused Visuaalse taju häire ei ole seotud nägemise kaotamisega; raskus on kuju organiseerimisega...ehk tähed on kas tagurpidi või ümberpööratuna
Õigekirja häire Arvutamisvilumuste häire · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (mixed specific developmental disorders) (olemas eri tüüpide kattuvus) · Õppimisraskustega kaasnevad sageli tähelepanuhäired Õpivilumuste häired · Normaalne oskuste omandamine on häiritud varasest lapseeast alates · See pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust ning põhjuseks pole ka mingi omandatud ajukahjustus või haigus · Kognitiivsete protsesside kahjustumine (anomaalia) Millal abi tõhusam? · Psüühilise funktsiooni kergem kahjustus · Üldise intellekti kõrgem tase (IQ keskmine või kõrgem) · Muude psüühikahäirete puudumine (nt tähelepanupuudulikkus) · Kõrgem SES (see tähendab ka kultuurilist erinevust ja seoses hariduse väärtustamisega) · Võimalikult varases eas alustatud
etioloogias. Peaaju funktsioonide arengut võivad kahjustada väliskeskkonna faktorid, kuid enamasti ei ole need määrava tähtsusega. Klassifikatsioon: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: häiretele on iseloomulikud juba varasest lapseeast ilmnevad keelesüsteemi omandamise raskused või pidurdunud areng. Seejuures ei tulene sellised häired otseselt neuroloogilistest või kõnemehhanismi anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest. Laps võib ühtedes tuttavates situatsioonides olla kommunikatiivsem või kõnest paremini aru saada kui teistes, kuid keeleliste väljenduste puudulikkus avaldub igas olukorras. (Spetsiifiline artikulatsioonihäire; Ekspressiivne kõnehäire; Retseptiivne kõnehäire; Afaasia koos epilepsiaga (Landau- Kleffneri sündroom)) Õpivilumuste spetsiifilised häired: Õpivilumuste omandamine kahjustub lapse
annaabi.ee 
