Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"akustilises" - 12 õppematerjali

Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga
4
docx

Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga

milliseid laule täpselt kaverdatakse ning milliseid stiile artistid eelistavad – peamiselt ballaade. Kuna esitati vaid üks kvarteti enese poolt loodud teos, siis on raske kujundada kindlat arvamust selle kindla kvarteti loomingu suhtes. Küll aga on võimalik kujundada arvamus nende repertuaari kohta. Üldiselt mulle meeldisid kõik esitatud lood. Mulle meeldis, et kõik laulud olid tuntud ning seetõttu oli huvitav kuulda nende lugude versioone akustilises võtmes. Minu jaoks oli see kontsert originaalne, sest see toimus Jääaja Keskuses. Mulle meeldis, et lava oli organiseeritud täpselt nii, et kvartett esines suure mammuti kuju kõrval. Samuti oli natukene raske kontserti jälgida, kuna toole istumiseks oli võrdlemisi vähe paigutatud, ning rahvast oli rohkem, kui toole. Kuigi sai kontserti jälgida läbi kolme korruse, siis teisel ja kolmandal korrusel piirasid klaasist piirded nähtavust oluliselt ning minu jaoks oli see ebamugav

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
Hääldus ja hääldusteadused
10
doc

Hääldus ja hääldusteadused

Valdavalt on nad helilised ning nende kõlavärv (see, mille järgi nad ära tunneme) oleneb suuõõne kui peamise resonaatori kujust. 3.1.1 Moodustuspõhimõtted eesti täishäälikute näitel Keele liikudes ette või taha, üles või alla muutub suuõõne esi- ja tagaosa ruumisuhe ning vastavalt tulevad tämbris rohkem esile "heledamad" või "tumedamad" ülemtoonide kimbud. Võimalusi lisab labialisatsioon: ette sirutatud huultega on resonaator pikem, see ei jää tämbris kajastumata. Akustilises plaanis väljendub see iga hääliku erineva formantkoostisena ­ formandiks nimetatakse helienergia koondumist kindlasse spektri sagedusalasse. Seega iseloomustab täishäälikuid harilikult kolm tunnust: a) keeleselja kõrgus, b) keele suund (ees või taga), c) huulte kuju (huulvokaalide o, u, ö, ü puhul ümardatud, mõnes keeles võib oma osa olla ka suunurkade asendil). Kõrguse järgi jagame vokaalid madalateks: ä, a, keskkõrgeteks: e, ö, o ja kõrgeteks: i, ü, õ, u

Keeled → Keeleteadus alused
35 allalaadimist
Kirikumuusika-kristlik muusika-vaimulik muusika
4
doc

Kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika

kujundina just udupasunat. Selliseid mõttemänge võiks mängida muidugi veelgi. Ilmselt 4 saab igale helile anda vaimuliku dimensiooni nii nagu võib täpselt samasugustest kividest ehitada kas kasiino, kaubamaja või katedraali. Kaja ja vastukaja vaimulikus muusikas on võimalik kirjeldada nii reaalses-materiaalses kui ka mittemateriaalses, hingelises tähenduses. Reaalses-akustilises mõttes võiks tuua esile gregoriaani laulu gooti katedraalis. Omamoodi täius täiuses või sellele ligilähedane. Sajanditega paikalihvitud muusika ja arhitektuur, teineteist toetamas ja võimendamas. Kas ruumi proportsioonide, interjööri elementide stiili ja ehitusmaterjalide kasutamise traditsiooni väljakujunemisel oli oma osa ka kirikumuusika poolt esitatud akustilistel nõuetel (nagu praegused normid saalehitiste projekteerimisel) või arenes muusika ise, et

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
Häälikud
3
doc

Häälikud

Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest. Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on koondunud kõige rohkem akustilist energiat. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii moodustuskoha kui moodustusviisi poolest. Akustilises mõttes iseloomustab konsonante nende helilisuse määr. Vokaalid. Vastavalt keele asendile hääldamisel jagunevad eesti keele vokaalfoneemid: a. eesvokaalideks (/i, e, ä, ö, ü/) ning tagavokaalideks (/u, o, a/); /õ/ on tagavokaalidest tublisti eespoolsem; b. kõrgeteks (/i, ü, u/), keskkõrgeteks (/e, ö, õ, o/) ning madalateks (/ä, a/) vokaalideks. eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid iü u

Eesti keel → Eesti keel
31 allalaadimist
Bryan Adams
19
pptx

Bryan Adams

"Never Let Go" , mis oli filmile The Guardian (elupäästja). Adams avaldas oma üheteistkümnenda albumi 17 Märts 2008. Selle pealkiri oli asjakohaselt 11. Esimene avaldatud singel sellelt oli "I Thought I'd Seen Everything". https://www.youtube.com/watch?v=MnMFFZTmU9E Detsemberis 2009, ta kirjutas ja produtseeris laulu"You've Been a Friend to Me", mis oli mõeldud filmile" Old Dogs". 2010 avaldas Adams albumi "Bare Bones" , millel olid tema tuntud laulud akustilises versioonis. Heategvus Adamsil on ka heategevusfond, nimega"The Bryan Adams Foundation", mis aitab arendada õppimisvõimalusi lastele, kellel seda vaja on. Bryan usub, et haridus on parim kink, mis lapsele anda saab. 1980-ndatest alates on ta oma kontsertitega sinna raha kogunud. Fotograafia Lisaks laulmisele pildistab ta moeajakirjadele ja kuulsusi. Vogue'le. Ta on pildistanud selliseid staare: Lana Del Rey, The Who, Sting, Shania Twain, Mick Jagger, Arcade Fire, Ray Charles, Tina

Muusika → Muusikaõpetus
6 allalaadimist
Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
6
doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on kogunenud kõige rohkem akustilist energiat. F1 näitab vokaali kõrgust, F2 näitab ees-ja tagapoolsust, F3 huulteartikulatsiooni. Akustilisel tasandil põhineb kvaliteedi hindamine hääliku spektril. 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? Akustilises mõttes iseloomustab konsonante nende helilisuse määr. Heliliste konsonantide moodustamine toimub häälekurdude ja resonaatorite osavõtul. Resonandid meenutavad akustilise laadi poolest vokaale. . Konsonandid tekitavad akustiliselt rohkem või vähem müra. 40. Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid? Palataliseeritud konsonant omandab i-lise varjundi. 41. Missuguseid prosoodianähtusi tead

Eesti keel → Eesti keel
97 allalaadimist
Soojustehnika eksamiküsimuste vastused
24
doc

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

mõõtevedelikuks (sulgvedelikuks) vedelikku, mis on katla vedelikust/aurust suurema tihedusega ja seetõttu omab madalamat nivood. Sulgvedelikuks tarvitatakse mitmesuguseid orgaanilisi vedelikke. 19 Samuti võib kasutada kahekambrilist ühtlustusanumat ja diferentsiaalmanomeetrit. 37. Ultraheli ja akustilised nivoo-mõõturid. Ultraheli on kõrgsageduslik, inimkõrvale mittekuuldav heli. Akustilises nivoo-mõõturis tekitatakse mahuti põhjas ultraheli ja selle järgi, kui kõrgel asuva andurini see jõuab, tehaksegi kindlaks veenivoo. Vedelikust gaasilisse keskkonda üle minnes signaal muutub ja seda ei registreerita. Gaasianalüüs 38. Gaasianalüüs soojustehnilistes seadmetes. Gaasianalüsaatorite liigitus. Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et

Energeetika → Soojustehnika
205 allalaadimist
Eksamiküsimused õppeaines-Soojustehnilised mõõtmised-
24
doc

Eksamiküsimused õppeaines „Soojustehnilised mõõtmised“,

mõõtevedelikuks (sulgvedelikuks) vedelikku, mis on katla vedelikust/aurust suurema tihedusega ja seetõttu omab madalamat nivood. Sulgvedelikuks tarvitatakse mitmesuguseid orgaanilisi vedelikke. 19 Samuti võib kasutada kahekambrilist ühtlustusanumat ja diferentsiaalmanomeetrit. 37. Ultraheli ja akustilised nivoo-mõõturid. Ultraheli on kõrgsageduslik, inimkõrvale mittekuuldav heli. Akustilises nivoo-mõõturis tekitatakse mahuti põhjas ultraheli ja selle järgi, kui kõrgel asuva andurini see jõuab, tehaksegi kindlaks veenivoo. Vedelikust gaasilisse keskkonda üle minnes signaal muutub ja seda ei registreerita. Gaasianalüüs 38. Gaasianalüüs soojustehnilistes seadmetes. Gaasianalüsaatorite liigitus. Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et

Energeetika → Soojustehniliste mõõtmised
23 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid
12
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid

edasikanduvad muutused. Mutualism - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). Mükoriisa - ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Müra - on akustikas, raadiotehnikas ja infoedastuses ilmnevad juhuslikud elektrilised v akustilised võnkumised, mis häirivad signaalide vastuvõttu. Akustilises müras põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Neoendeem - on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohver ­ ehk kannatanu Oligotroofne - ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon

Loodus → Keskkonna ökonoomika
5 allalaadimist
FONEETIKA konspekt
22
docx

FONEETIKA konspekt

kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega  Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus  Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad  Eri keelte häälikud  Eri keelte prosoodianähtused  Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired  Ortoeepia (= keele õige hääldus)  Kõnetehnoloogia Foneetika rakendusviisid

Filoloogia → Foneetika
89 allalaadimist
Morfoloogia eksami vastused
38
docx

Morfoloogia eksami vastused

48. Kõrv Kõrv on tasakaaalu- ja kuulmiselund, mis aitab kehal säilitada tasakaalu, muuta keha asendit ruumis ning vastu võtta helilaineid ja neil aistinguteks kujuneda. Kõrvade paarilisus võimaldab määrata hääle suuna. Anatoomiliselt eristatakse sise-, kesk- ja väliskõrva. Välis- ja keskkõrva eraldab teineteisest trummikile.. Välis- ja keskkõrv koondavad helilaineid, juhivad neid edasi ja reguleerivad tugevust. Sisekõrva akustilises osas muutuvad õhuvõnked vedeliku liikumiseks. Väliskõrv püüab helilaineid ja väljendab oma liikumisega looma miimikat ning on liigist ja tõust sõltuvalt erineva kujuga. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust ning ulatub trummikileni. 49. Endogriinorgan Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Keeleteaduse alused
12
doc

Keeleteaduse alused

takistusteta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest. Vokaalide akustilisest omadusest on olulisim see, missugustesse häälelaineribadesse on koondunud kõige rohkem akustilist energiat. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekitatakse suuuõõnes või huultel mingi osaline või täielik taksitus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii moodustuskoha kui moodustusviisi poolest. Akustilises mõttes isloomustab konsonante nende helilisuse määr. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), frikatiivid e hõõrdhäälikud (ahtuses tekib kahin), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud), lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolav

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun