Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"akumuleerudes" - 7 õppematerjali

Välisõhu kaitse seadus
28
pptx

Välisõhu kaitse seadus

väävelheksafluoriid (SF6) , muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Allikas: www.envir.ee Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine on lubatud ainult vastava loa alusel. Saasteallika käitaja rakendab lisameetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele peab teatud fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad tooted, seadmed või süsteemid ning seotud käitlemistoimingud registreerima vastavas registris (FOKA register) - vastavalt seadmes sisalduvale süsinikdioksiidi ekvivalendile. Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali.

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
Diatomeed
14
docx

Diatomeed

See on küllaltki harv nähtus, mis toimub kord aastas või kord mitme aasta tagant (Olli, 2010). 1.4 Levik Diatomeed on laia levilaga. Neid leidub nii magevees kui meres, võrdselt nii plaktonis kui bentoses (Olli, 2010). Diatomeesid ei leidu vaid kuumaveeallikates ja soolajärvedes. (Puusepp) Suur osa ookeanide vetikatest on diatomeed. Apvellingu alade suur primaarproduktsioon on tingitud ränivetikate vohamisest. Massilise vohamise tagajärjel sadeneb pidevalt diatomeede pantsreid, mis akumuleerudes moodustavad biogeense räni lademeid. Üks suurimaid lademed asub Seymouri saare lähistel, kus lademe paksus on 1400 meetrit (Olli, 2010). Diatomeesid esineb ka magevees, järvedes, kus moodustavad suure osa fütoblanktoni kevadõitsengust (Olli, 2010). Samuti esineb diatomeesid ka rannikualadel, estuaarides, jõgedes, tiikides, ojades, kraavides, soodes, kaevudes ja niiskes mullas. 1.5 Diatomeede tähtsus ökosüsteemis

Geograafia → Paleogeograafia
5 allalaadimist
Regulatsioon
22
ppt

Regulatsioon

suuremad Juhul kui [S] on palju suurem kui KM, siis kiirus substraadi kontsentratsioonist ei sõltu ­ ensüüm on substraadiga küllastatud V = kcat[E]t = Vmax Sellisel juhul ei regulatsioon substraadi tasemel ei toimi Kontroll substraadi tasemel: produkti akumuleerumine Tasakaalulise reaktsiooni korral viib produkti akumuleerumine pärisuunalise reaktsiooni aeglustumiseni E + S ES EP E + P Tasakaal nihkub vasakule produkti akumuleerudes Tasakaal nihkub paremale produkti eemaldades Paljud ensüümid on inhibeeritavad oma produkti poolt ­ võimalik inhibeerida ka pöördumatuid reaktsioone Reeglina on produkt konkurentseks inhibiitoriks ­ glükoos-6- fosfaat on heksokinaasile konkurentseks inhibiitoriks: Glükoos + ATP Glükoos-6-fosfaat + ADP Konkurentne inhibiitor seostub ensüümile substraadiga võrreldes samasse kohta Kontroll tagasiside kaudu

Keemia → Keemia alused
24 allalaadimist
Kulturoloogia
10
pdf

Kulturoloogia

Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Kujunes välja 1920.­1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. sümboolne kapital ­ võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus, tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. suur narratiiv ­ teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu tegelikkust, ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad Nt hegellik dialektika, freudism süvastruktuur - tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem ­ Lotmani järgi selliseid kultuurinähtused, mida on vaja mingil etapil loomulikku keelde tõlkida

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
28 allalaadimist
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

Keskkonnast pärit antropogeensed saasteained- Elavhõbe (Hg) : Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste nagu kivisüsi või nafta põletamisel. Hg allikaks on ka kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Lõviosa toidu kaudu saadud elavhõbedamürgistustest pärineb aga Hg-orgaanilistest fungitsiididest nagu dimetüüle-Hg, Me-Hg kloriid ja fosfaat ning Ph-Hg kloriid ja atsetaat. Need ülimalt toksilised ained on lipiidlahustuvad, asorbeeruvad kergesti, akumuleerudes erütrotsüütides ja kesknärvisüsteemis. Kalades sisalduvad Me-Hg ühendid sünteesitakse mikroorganismide poolt jõgede ja järvede põhjasetetes ladestunud elavhõbeda anorgaanilistest sooladest. Hg looduslik tase on viimase 50 aasta jooksul stabiliseerunud ning mürgistusjuhtumid pärinevad põhiliselt kas tööstusettevõtete läheduses kasvanud kaladest või muudest erakorralistest juhtumitest. Lisaks kaladele on riskiga inimtervisele seotud ka hambaplommides kasutatavad

Toit → Toitumise alused
49 allalaadimist
Semiootika konspekt ja küsimused
56
doc

Semiootika konspekt ja küsimused

Sotsiaalne seotud agendi võimalustega suhelda ringkondadega, kus jagatakse tunnustust või võib saada kasulikke tutvusi nendes ringkondades, kus ühiskondlikku tunnustust jagatakse /EÜSi roll/. Seega eelkõige vajalikke sidemeid. Sümboolne kapital on tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. Peetakse kõige "kultuursemaks" kapitali vormiks (intelligentide lohutus, kellel muud ei ole), kuid see ei tähenda, et seda jagataks ainult kultuuriväljal. Ka kõigil teistel väljadel on sellel oluline osa (nt majandusväljal soliidse ajalehe positiivne artikkel) Jakob von Uexküll (1864-1944) Omailma (Umwelt) mõiste

Semiootika → Semiootika
186 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

8.3. Multšitud pindade väetamine Multšitud pinnad vajavad multšimata pindadega võrreldes hoolikamat väetamist:  Multši lagundamisel neelavad mikroorganismid lämmastikku. Lämmastikupuudusega aga kaasneb ka mikroelementide omastamise langus, mis põhjustab taimedel puudusnähtusid.  Multš on mehhaaniliseks takistuseks väetiste sattumisel juurtepiirkonda. Akumuleerudes multšimassis parandavad väetised eelkõige seemnetekkeliste umbrohtude toitumistingimusi. Seetõttu ei ole õige laotada väetisi multši pinnale või pinnakihti, vaid need tuleb kobestada multši alla, kasvupinnase sügavamatesse kihtidesse või anda lahustena. Lämmastikväetisi antakse alati kevadel; suvine ja sügisene lämmastikuga väetamine vähendab puude talvekindlust. 8.4. Multšide mõju

Põllumajandus → Aiandus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun