Leedemullad Leedemullad on liivalõimisega metsamullad, mille pealmiseks kihiks on metsakõdu. Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega.
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud
T1 halvasti lagunenud T2-keskmine T3-hästi lagunenud 2)Väljauhtehorisondid ehk eluviaalhorisondid E El-lessiveerunud horisont. laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A-horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. Ea-leethorisont. heledat võrvi horisont, mis on vaesunud toitainetest ja saviosakestest.asub vahetult happeliste org aine akumulatsioonihorisontide all sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Elg-näivleetunud horisont-ülalgleistumine koos lessiveerumisega 3)B-sisseuhtehorisont e.illuviaalne horisont Baf-amorsfe raua sisseuhtehorisont. tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõtu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt-tekstuurne sisseuhtehorisont.Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla Bw-metamorfne sisseuhtehorisont
B.eluvioakumulatiivne profiil C.eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel (karbonaadivaesel lähtekivimil; reaktsioon vähemalt mõõdukalt happeline) D.diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel E.näivleetunud profiil (kogu profiili ulatuses pole saviosakeste sisaldus ühesugune ülaosas on kerge lõimis liivast kerge liivsavini ja profiili allosas on raske liivsavi v savi) 2.orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiilid): A.mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont (näit. sinilille kasvukoht); kehtib parasniisketel muldadel B.moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont (kas muld on pidevalt märg v mingit aega niiske; esinevad kõik kõdu astmed) C.moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika
(karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus- horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm
1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil - tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik - iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus-horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus - iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik - kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne)
EL lessiveerunud horisont. Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A-horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. E leethorisont. Toimub mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Heledat värvi horisont, mis on vaesunud toitainetest ja saviosakestest. Asub vahetult happeliste org.aine akumulatsioonihorisontide all, sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. ELg näivleetunud horisont. Toimub ülagleistumine koos lessiveerumisega. B sisseuhtehorisont e. illuviaalne horisont. Baf automorfse raua sisseuhtehorisont. Tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõttu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt tekstuurne sisseuhtehorisont. Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla. Bm metaforfne sisseuhtehorisont
huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). Huumusprofiili nimetused (moder, moor, mull) on kasutusele võetud Taani metsamullateadlase P. E. Mülleri poolt huumusprofiili ja/või orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide kompleksi, kui dünaamilise terviku ökoloogiliseks iseloomustamiseks. See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt). Vastavalt
kevadel lume sulamise ajal. Lantsetjad kujult piklikud, süstjad. Leedemuld rohttaimedeta okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti; metsakõdule järgnevad E- ja B-horisont. Leethorisont (E) valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust keemilistest ühenditest vaesunud horisont. Asub vahetult happelise orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all, sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Leetumine leetumise puhul laguneb mulla mineraalosa happeliste huumusainete mõjul lahustuvaiks ühendeiks, mis laskuva veevooluga mullast eemalduvad. Lehtede liigitamine, lõhestumine, roodumine vt. jooniseid I, II ja III Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine, kitsamas tähenduses karbonaatide lagunemine ja uhtumine mullast.
annaabi.ee 
