Beck mainis, et globaliseerumise mõjul muutub kapital eriti ERLE MAIDO 28.09.2015 liikuvaks ja see pidi põhjustama kriisi riigi eelarves. Kapital võis muutuda küll mobiilsemaks, kuid kapital liikus üldjoontes vaid riikides, sest see polnud muutunud globaalsemaks. Näiteks USA omab 48.5% kogu maailma aktsiaturust ja vastu sellele on Ladina-Ameerikal, Aasial, mitte nii arenenud Euroopal ning Lähis-Ida riikidel ja Aafrikal vaid 10.5% kogu turust.
(professionaalsed investorid), siis turg ei ole tugevas vormis efektiivne. Finantsturgude ja finantsinstitutsioonide roll Kontinentaal-euroopa ja Anglo- saksi majandusmudelis Ameerika majandusmudeli arengule on aidanud kaasa ka portfelliinvesteeringute koondumine finantsinstitustioonide (investeerimisfondid, pensionifondid, investeerimispangad jne.) kätte, kes omavad ettevõtete üle kontrolli läbi kapitaliturgude. USAs aktsiaturust umbkaudu 50% oli 1996 aastal erinevate finantsinstitutsioonide käes, kes olid selgelt portfelliinvestorid ja olid huvitatud vaid aktsia tulususest börsil (Black 1998, lk.198). Suurte institutsionaalsete ettevõtete esindajad on avalike börsiettevõtete nõukogudes. Investorite (pensionifindid, investeerimisfondid, kindlustusseltsid jne) poolt on tugev surve ettevõtete sularaha baasil arvutatud pikaajalisele tootlustele. See peab avalduma turul aktsia hinna muutuses
hinnaindeksi ühekordne tõus muutuks palga automaatsel tõusul kestvaks inflatsiooniks. Teiseks muudaks indekseerimine keerukaks palga seostamise tööviljakusega, mida on vaja teada ressursside efektiivseks paigutuseks. Kolmandaks võib täielikult indekseeritud lühiajaline j finantskapital p inimestele nii veetlev, et paljud loobuksid aktsiaturust. Aktsiaturu katastroof!? Neljandaks tähendaks amortisatsiooni, ärimaksude jne. täielik indekseerimine maksukoorma nihet korporatsioonidelt üksikisiku kanda kanda. See oleks poliitilises mõttes eriti komplitseeritud, kuigi võib olla kasulik. Viies ja peamine täieliku indekseerimise mittekasutamise põhjus on aga poliitilist laadi. NB! Täielik indekseerimine näitaks, et valitsus annab alla inflatsioonivastases võitluses.
kaheks: reguleeritud turg ehk börs kus on reglementeeritud kauplemisreeglid; vabaturg. Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav
Tegelikkuses seda aga ei toimunud, riigid otsustasid hoopis globaliseerumist ära kasutada ning selle tagajärjel kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete. Beck mainis, et globaliseerumise mõjul muutub kapital eriti liikuvaks ja see pidi põhjustama kriisi riigi eelarves. Kapital võis muutuda küll mobiilsemaks, kuid kapital liikus üldjoontes vaid riikides, sest see polnud muutunud globaalsemaks. Näiteks USA omab 48.5% kogu maailma aktsiaturust ja vastu sellele on Ladina-Ameerikal, Aasial, mitte nii arenenud Euroopal ning Lähis-Ida riikidel ja Aafrikal vaid 10.5% kogu turust. 21
kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse. Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifond, omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte
Viimasel kümnendil on hakatud ka selles süsteemis kasutusele võtma mõningaid anglosaksi mudeli põhimõtteid. Osaliselt on seda tinginud asjaolu, et mitmed Euroopa edukad korporatsioonid on noteerinud end USA börsidel, kus tuleb arvestada ameerikaliku majandusmudeliga. Teiseks põhjuseks on mõjukaks saanud pensionifondid, mis taotlevad finantsturgude efektiivsust. Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifondid, omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus. Vastasel juhul võidakse juhid vallandada. Seetõttu on levinud ka ülevõtmised suuremate ja edukamate korporatsioonide poolt äritegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust
annaabi.ee 
