Nende tootlus on võrreldav tähtajalise hoiuse omaga ning riskitase on väga madal. Võlakirjafondid (Fixed income funds, bond funds) investeerivad ettevõtete ja valitsuste võlakirjadesse. Võlakirjad on väiksema riskiga kui aktsiad ja ka nende tootlus on paremini prognoositav. Tasakaalustatud fondid (balanced funds) investeerivad nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse ning jäävad oma riskantsuse ja oodatava tulu poolest võlakirjafondide ning aktsiafondide vahele. Aktsiafondide (Equity funds) osakute hinnad võivad suhteliselt palju kõikuda, kuid samas on pikas perspektiivis oodata ka suurimat tulu. United Partners Corporate Finance AS (http://www.upartners.net) Trigon Capital (http://www.trigon.ee) SUPREMA SECURITIES AS (http://www.suprema.ee) Nordic Financial Services (http://www.nordicfinancial.com/est) Cresco AS (http://www.cresco.ee) Eesti väärtpaberite keskregister on riigi põhiregister,
· Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse · Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Börsiindeksi olemus. Aktsiaturu indikaatoritele on võimalik leida mitmeid kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse
LHV pangas tehakse otsused koha peal, mis tähendab, et otsustamine toimub kiiresti. Teistes pankades tehakse otsused selles riigis, kus asub emapank ja see on aeganõudev. Kuna osta/müüa tuleb väga kiiresti, siis on hea, kui otsuseid saab võtta kiiresti ja koheselt. LHV pank investeerib palju üksikaktsiatesse, mis tähendab, et läbipaistvus on suurem ja tasud on väiksemad ning neid on vähem. Teised pangad investeerivad läbi aktsiafondide. 17 Ka meeskonna ja personalitöö on LHV panga puhul töö autoritele meelepärasem. LHV fondijuht on ühtlasi panga üks omanikest ning kuna tema maine ja sissetulek sõltuvad otseselt tema tööst, pingutab ta rohkem paremate tulemuste nimel. Teistes pankades on fondijuhid lihtsalt niiöelda töötajad. 18 KOKKUVÕTE
Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. - Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid: a) Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. b) Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal
Tulufond (income fund) paigutab investorite raha stabiilset tulu pakkuvatesse väärtpaberitesse (võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse). Võrreldes kasvufondiga on siin riskitase väiksem. Aktsiafond suur osa portfellist on paigutatud aktsiatesse. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Üldiselt on aktsiafondide riskitase kõrgem kui intressifondidel. Kasvufondid investeerivad kasvufaasis olevatesse ettevõtetesse. Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse (näiteks OMXT indeks). See tagab, et fondil läheb täpselt sama hästi, kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust. 99. Millised on investeerimisfondide eelised ja puudused võrreldes aktsiatesse investeerimisega? EELISED PUUDUSED
annaabi.ee 
