· Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo) Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme) Prosoodilised süsteemid · Välteline ehk kvantiteeriv- korrastatud pikkade ja lühikeste silpide arv · Rõhuline ehk aktsendiline- tugevad positsioonid · Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv Välteline ehk kvantiteeriv süsteem Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule Rõhuline ehk aktsendiline süsteem: iktused (tugevad positsioonid) ja iktustevahelised intervallid · Rõhkur (iktustevaheline intervall 1-2 silpi): daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid · Paisur (iktustevaheline intervall 1 silp) Värsimõõdu määramine: alati rõhutud
Näe ta vajubki tasa kuuseoksile, milledel libiseb regi. Ons see viimne rõõm kõigest, mis Sinule tegi maailm laskudes põlvili ees lapse asa? (Uku Masing "Helmile III") 3. Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem 0/1/2 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 0/1/2/3 Paljud on enne siit läbi läinud, nende varjugi enam ei paista; need, kes nende jälgedes käinud, neid ka enam ei ussidki haista.
(2) ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. (1) trohheus - x' x (2) jamb - x x' (3) daktül - x' x x (4) amfibrahh - x x' x (5) anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). (1) Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem - nt. 0/1/2 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 0/1/2/3 (2)Vabavärss (3)Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem (4) Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem (5) Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem (6) Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem /viimaste kohta loengus ei rääkinud midagi/ 16
2. jamb - x x' 3. daktül - x' x x 4. amfibrahh - x x' x 5. anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). 1. Vabavärss Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine 2. Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem Sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki. 3. Silbiline värsisüsteem Värsside kindel silbiarv Nt haikud, hispaania romanss 4
sõnavara. Just släng on keskne eristav keelejoon selles eas. Teisalt toimub keelelise inventari laienemine, sest noored astuvad laiematesse ja keerukamatesse suhetesse maailmaga, nii omavanustega kaugemal kodust kui ka vanemate maailmaga. Kuid noorterühmad erinevad seesmiselt omavahel. Nii on leitud, et koolilaste rühm, kes on orienteeritud edule, erineb keeleliselt rühmast, mis on orienteeritud meelelahutusele ja mõnule. Nendevaheline erinevus on eeskätt aktsendiline ja sarnane erinevusega kesklassi ja tööliklassi vahel. Esimene rühm on ka nt enam konservatiivne ja viimane enam innovaatiline. Samas aga erineb nende mõlema rühma keelekasutus vanemate omast. Täiskasvanueas toimub pööre konservatiivsuse suunas. Inimene hakkab seadma endale elus eesmärke ja need seostatakse ka keeleliste hoiakute ja keelekasutusega. Mõned 15
Ja kõik tema laulmatud laulud Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm Selle südame laulmatud laulud! (Marie Under) 9.2.Värsisüsteemid Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE (silbilis-rõhuline, silbilis-välteline, vältelis-silbilis- rõhuline) PROSOODILINE (välteline, rõhuline, rõhulis-välteline) Rõhuline - ehk aktsendiline, sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, aga värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-,daktüli-anapesti-,amfibrahhilaadsed. Välteline pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule.
Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on heksameeter, mille tõlkimisel kasutatakse silbilis-rõhulist värsisüsteemi. b. rõhuline ehk aktsendiline. Korrapärastatud pearõhu silpide esinemus värsis. Tugev positsioon, iktus ja mitteiktus. Rõhkur iktuste-vaheline intervall 1-2 silpi, paisur iktuste-vaheline intervall 1 silp. Daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid c. rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv 3. silbilis-prosoodilised süsteemid a. silbilis-rõhuline ehk süllaabilis-tooniline. Korrastatud nii silpide kui
annaabi.ee 
