3) Kõrge molekulaarne aktiivsus (ajaühikus väga palju reaktsiooniakte) 4) Toime on koordineeritud ja süntees kontrollitav Ensüümide jaotus: 1) Lihtensüümid: ainult valguline koostis 2) Liitensüümid: lisandub mittevalguline osa a)anorgaaniline (metall- Zn, Fe, Cu) b)orgaaniline (vitamiin) Ensüümi ehitus, saame eristada kolme osa: 1) üldvalguline osa- vastutab lähteaine(-te) õige sidumise eest 2) aktiivtsenter- piirkond, kus vahetult toimub reaktsioon a) liitensüümidel aktiivtsentriks mittevalguline osa b) lihtensüümidel aktiivtsentriks teatud aminohapete radikaalid kindla ruumpaigutusega 3) Regulatoorne tsenter (osadel ensüümidel), mille abil saab ensüümreaktsiooni kiirust seadistada Ensüümreaktsioon: [E]+[S] -><- [E] -><- [E]+[P] E-ensüüm, S- lühteained, P- produkt(-id) Ensüümreaktsiooni toimumist mõjutavad tegurid: 1) Lähteaine hulk (kui lähtainet on vähe (limiidis), siis ensüümreaktsioon aeglustub) [kui pole
2. Paljud steroidhormoonide analoogid pärinevad toiduplastikust ja pikemaajalisel seismisel lahustuvad toiduainetesse, rohkem ohustatud mehed. Ensüümid On biokeemilisi reaktsioone teostavad liht- või liitvalgud. Soovituslikum on ensüüm, kui ferment. Ehituses on 1. Üldvalguline osa, mis vastutab lähteaine õige seostumise eest 2. Atiivtsenter - koht, kus reaktsioon toimub. Lihtensüümidel on aktiivtsentriks aminohapete radikaalide teatud rühmad, liitensüümidel aga mittevalguline osa, kas metall või vitamiin vm. 3. Osadel ensüümidel on lisaks ka regulatoorne tsenter, millega saab muuta ensüümi aktiivsust. Ensüümreaktsioon ja selle kiirust mõjutavad tegurid Ensüümreaktsioon E+S= ES=E+P E - ensüüm S - lähteaine(d) P - produktid Teoreetiliselt toimuvad mõlemas suunas, aga organismis püütakse tagada ühesuunalisus.
aktiveerib seda(peavad süntees.Sensibilisatsi aktiveerib fosfolipaasi olema rets-ga õiged oon-Kui antagonist C(PLC),aktiivtsenter keem rühmad,õiges toimib rets-le pikemat avaneb ning PIP2 hüdrolüüsitakse,mille tagajärjel tekkib 2 sekundaarset signaalülekandjat IP3 ja DG.Tänu a-subühiku fosfaasi aktiivsusele GTP hudrolüüsitakse GDP-ks ning a-subühik vabaneb fosfolipaasist C.Kinaasiga seotud rets-1TM N- termineelsel osal on signaalmolekuli aktiivtsentriks,Valgu C- term osas on katalüütiline piirkond.Seega toimib ta üheaegselt rets-na ja ensüümina nt fosforüleerib türosiinjäägi OH- rühmast. Nt insuliin ja kasvufaktor.Intratsellul aarsed rets-koosnevad ühest proteiinist,mille C-terminaalil on ligandi siduv koht ja keskel DNA-ga sidumise koht. Nt. Tuuma hormooni retseptorid,millega seostuvad steroidsed hormoonid,kilpnäärme hormoon, retinoidid.Steroidhorm oonide rets:Nad on intratsellulaarsed rets.On steroidi sidumise koht ja DNA
On metaboolsete funktsioonide vahendajad. Osa ensüüme vajavad katalüütiliseks aktiivsuseks lisaks valgulisele osale veel täiendavat keemilist komponenti kofaktorit (anorgaanilised ioonid; koeensüümid). Prosteetiliseks rühmaks nim kofaktorit, mis on tugevalt seotud ensüümi valgulisele osale. Katalüütiliselt aktiivset ensüümi (valk + kofaktor) nim holoensüümiks, inaktiivset valgulist osa üksinda apoensüümiks. Aktiivtsentriks nim ruumipiirkonda ensüümis, mis on ruumilis-spetsiifiline ja võimeline ühendama sinna sobivat substraati. 2. Ensüümid süstemaatiline klassifikatsioon. (E.C. nimetus koosneb neljast numbrist, millest esimene viitab klassile ja teine alamklassile järgmised kaks identifitseerivad aktseptoreid. Laialt on kasutusel ka triviaalnimetused). E.C. Klassi nimetus (katalüüsitava reaktsiooni tüüp). 1 oksüdoreduktaasid (redoksreaktsioonid elektronide ülekanne)
4) Autokriinne hormoon mõjutab rakke, millest ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond: 1) Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine. Paljud steroidhormoonide analoogid pärinevad toidu plastikust ja pikemaajalisel seismisel nlahustuvad toiduainetesse Ensüümid ...biokeemilisi reaktsioone teostavad liht- või liitvalgud Ehitus: 1) Üldvalguline vastutab lähteaine õige seostumise eest 2) Aktiivtsenter koht, kus raktsioon toimub. Lihtensüümide aktiivtsentriks on aminohapete radikaalide taetud keemilised rühmad. Liitensüümide aktiivtsentriks metall, vitamiinid vm. 3) Osadel esnsüümidel regulatoorne tsenter. Selle abil saab muuta ensüümi aktiivsust Ensüümi reaktsioon ja selle kiirust mõjutavad tegurid: 1) Lähteaine hulk lähteaine puuduse korral kiirus langeb või reaktsioon seiskub 2) Ensüümide hulk kui ensüümi napib, pidurdub ka kiirus 3) Temperatuur 4) pH
Valk sisaldab kuivmassi kohta keskmiselt: ◦ süsinikku (C) 51-55%; ◦ hapnikku (O) 21-23 %; ◦ lämmastikku (N) 15-17%; ◦ vesinikku (H) 6-7 %. ◦ Mõnedes valkudes on veel väävlit (S) 0,3-2,5% ja fosforit (P) 0,5-0,7 % 3. Valkudel on ligandite sidumiseks spetsiifilised aktiivalad Biofunktsioonide täitmise eelduseks on vastavate ligandite (biomolekulid, ioonid jne.) spetsiifiline sidumine valkude poolt. Ligandite sidumine toimub valkude aktiivala(-de) abil, mida nimetatakse aktiivtsentriks või regulatoorseks tsentriks. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Valkude lahustumine • Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) • Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. • Happelised AH annavad valgule happelised omadused, • aluselised AH aga aluselised omadused.
vesinikku (H) 6-7 % Mõnedes valkudes on veel väävlit (S) 0,3-2,5% ja fosforit (P) 0,5-0,7 % Lämmastiku sisaldus on valkudes üsna stabiilne - 16 %. 4. Valkudel on ligandite sidumiseks spetsiifilised aktiivalad Biofunktsioonide täitmise eelduseks on vastavate ligandite (biomolekulid, ioonid jne.) spetsiifiline sidumine valkude poolt. Ligandite sidumine toimub valkude aktiivala(-de) abil, mida nimetatakse aktiivtsentriks või regulatoorseks tsentriks. Valkude füüsikaliskeemilised omadused 1. Valkude lahustumine Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. 2. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. Happelised AH annavad valgule happelised omadused, aluselised AH aga aluselised omadused.
· Km on konstant, mis avaldatav ES kompleksi moodustamise ja lagunemise kiiruskonstantide kaudu. · Kmon substraadi kontsentratsioon, mille juures v0 = ½ Vmax · Km arvväärtus on ES kompleksi tugevuse väljendaja. · Kui [S] on madal, siis kiiruse võrrand on S suhtes 1. järku · Kui [S] on kõrge, siis kiiruse võrrand on S suhtes 0-järku · Michaelis-Menten võrrand kirjeldab hüperboolset sõltuvust v ja [S] vahel. 3. Mida nimetatakse ensüümi aktiivtsentriks? Kirjeldage, mis on ensüümi aktiivtsentri ja regulatoorse tsentri puhul sarnast, mis erinevat. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Aktiivtsentris paiknevad aminohappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll - seob endaga substraadi · Katalüütiline roll - muudab substraadi produktiks, tänu millele toimub aktivatsioonienergia alandamine
Efektor on vajalik ensüümi aktiivtsentri konformatsiooni muutumiseks. Efektor võib olla nii positiivse kui negatiivse mõjuga ensüümi aktiivsusele. Allosteerilise aktivatsiooni korral on ensüümi aktiivsuseks vaja efektori seondumine allosteerilisse taskusse, allosteerilise inhibitsiooni korral efektori seondumine muudab ensüümi inaktiivseks või pärsib ensüümi tööd. Allosteeriline regulatsioon on olemas ka transkriptsiooni regulaatoritel. Sellisel juhul on regulaatori aktiivtsentriks DNA-d siduv domeen ning allosteeriliseks taskusse seonduvaks efektoriks võib olla substraat, produkt või mõni muu regulatoorne molekul. Kui regulaatori DNA-d siduv domeen on aktiivne, siis see valk seondub DNA-ga, ning kui on inaktiivne siis regulaatorvalk ei seondu DNA-ga. Efektor mõjutab regulaatori seondumist DNA-ga. Tagasisidestusega regulatsioon on allosteerilise regulatsiooni üks liik. Metabolismiraja lõpp-produkt inhibeerib oma biosünteesiraja esimesi etappe