Aktiivtakistusega vooluringis on Ohmi seadus kujul: . Ahela aktiivtakistusel eraldunud võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks. Aktiivvõimsuse mõõtühik on 1 vatt. Tähis W. Ülesanne Võrgust pingega 230V toidetakse küttekeha võimsusega 2000W. Leida küttekeha vool ning 3 h jooksul tarbitud elektrienergia. Induktiivtakistus Ühendades vahelduvvoolu ahelasse mähise, tekkib selles vool, mis sõltub nii pooli juhtme aktiivtakistusest kui ka induktiivsusest. Induktiivsus L on elektrilise inertsuse mõõduks. Mõõdetakse henrides. Tähis H. Induktiivpoolis jääb vool pingest 90° võrra maha. Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nimetatakse induktiivtakistuseks. Tähistatakse . Induktiivtakistus on seda suurem, mida suurem on sagedus. Ideaalses induktiivtakistusega vooluringis kehtib Ohmi seadus efektiivväärtuste kohta: Induktiivtakistus Induktiivtakistusel eralduvat võimsust nimetatakse reaktiivvõimsuseks.
Kogu protsess hakkab edaspidi korduma – võnkeringis kujunevad välja vabavõnkumised. Reaalses võnkeringis on peale kondensaatori mahtuvuse C ja pooli induktiivsuse L veel aktiivtakistus R (pooli ja ühendusjuhtmete materjali takistus). Kuna võnkumiste käigus eraldub aktiivtakistusel soojus, siis energia väheneb võnkeringis pidevalt ja võnkumised sumbuvad. Võnkumiste sõltuvuse uurimiseks aktiivtakistusest R, induktiivsusest L ja mahtuvusest C vaatleme joonisel 10.1 esitatud võnkeringi. Vastavalt Kirchhoffi II seadusele peab pingelangude summa kondensaatoril ja aktiivtakistusel igal ajahetkel võrduma pooli omainduktsiooni emj-ga, st i(t)R+uC (t)=ε(t). Siin on i(t) voolutugevuse hetkväärtus, uC (t) kondensaatoril oleva pinge hetkväärtus ja ε (t ) pooli omainduktsiooni elektromotoorjõu hetkväärtus.
n -1 Ulub lubatud pingekadu, mis on teada enne arvutust; + KÜ I I max = I käiv Ua aktiivtakistusest tingitud pingekadu. 3) 1 Kü üheaegsustegur ( =0,9 ); Ua = Ulub Ur I´käiv võimsama elektritarviti käivitusvool;
seepärast lühisvoolude arvutustes leitakse alati kolmefaasilisele lühisele vastav vool. 23. LÜHISPROTSESSI ISELOOMUSTUS Lühise tekkimisel vooluringi parameetrid (r ja L) muutuvad. Lühisvooluringis toimuva protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r
Näide 1. Lahendame võrrandid x4 + 5x2 + 4 = 0 ja x4 - 5x2 + 4 = 0. Mõlemad takistus. võrrandid on biruutvõrrandid. Tähistades mõlemal juhul x2 = y, saame ruutvõrrandid y2 + 5y + 4 = 0 ja y2 - 5y + 4 = 0. Vahelduvvoolu korral on koosneb kogutakistus Z aktiivtakistusest R, induktiivtakistusest XL ja mahtuvustakistusest XC. Esimese ruutvõrrandi lahenditeks on y = -1 ja y = -4. Teise ruutvõrrandi Nendevaheline seos esitub kujul lahenditeks on y = 1 ja y = 4.
saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus 1 0 = LC Resonantssagedusele vastav reaktiivtakistus L xC = x L = 0 L = LC ei sõltu sagedusest ja seda nimetatakse laine- takistuseks L z laine = . C 95 Kui lainetakistus on aktiivtakistusest suurem ( z laine > r ), siis on pinge reaktiivtakistusel suurem toiteallika pingest. Pingeresonantsi puhul on vool määratud ainult vooluringi aktiivtakistusega. Kui see on küllalt väike, näiteks ainult poolijuhtme takistus, võib tekkida suur vool. Pingeresonantsi veel suuremaks ohuks võivad saada võimalikud kõrged pinged U L = I x L ja U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele
Alalisvoolumootor on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Aktiivtakistus on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent. Aktiivtkistuse mõõtühik on oom. Eristamaks aktiivtakistust alalisvooluahelas aktiivtakistusest vahelduvvooluahelas nimetatakse alalisvooluahela osa elektrilist takistust ka oomiliseks takistuseks. Oomilise takistuse tähis on R, vahelduvvooluahela aktiivtakisuse tähis on r. Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S ja sõltub juhi materjalist: kus: R on juhi takistus oomides [], on juhi materjali eritakistus oom-meetrites [m], l on juhi pikkus
juhtimissüsteemiga. See suur grupp lihtsaid elektriajameid leiab kasutamist nii tööstuses kui koduses majapidamises. Erinevaid jõupooljuhtmuundureid kasutatakse ka akutoitega seadmetes, nagu laadurtõstukid, starterid ja automatiseeritud abiajamid. Muundurid võivad toita nii asünkroonmootoreid kui ka sünkroonmootoreid. Elektrimootor kujutab endast jõupooljuhtmuundurile spetsiifilist koormust, mis koosneb kolmest komponendist (joonis I.2): aktiivtakistusest, induktiivsusest ja vastuelektromotoorjõust (EMJ) . Peale selle muutuvad tavaliselt nende komponentide väärtused ajami töötamise kestel. Mootori mähiste aktiivtakistus sõltub temperatuurist, induktiivsus rootori asendist ja elektromotoorjõud mootori pöörlemiskiirusest. Olles muundurile spetsiifiliseks koormuseks, ei tööta mootor tavaliselt püsikiirusel. Tavaliselt on kiirus muutuv, sisaldades järske kiirendusi ja pidurdusi mõlemas pöörlemissuunas ning
saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus 1 0 = LC Resonantssagedusele vastav reaktiivtakistus L xC = x L = 0 L = LC ei sõltu sagedusest ja seda nimetatakse laine- takistuseks L z laine = . C 95 Kui lainetakistus on aktiivtakistusest suurem ( z laine > r ), siis on pinge reaktiivtakistusel suurem toiteallika pingest. Pingeresonantsi puhul on vool määratud ainult vooluringi aktiivtakistusega. Kui see on küllalt väike, näiteks ainult poolijuhtme takistus, võib tekkida suur vool. Pingeresonantsi veel suuremaks ohuks võivad saada võimalikud kõrged pinged U L = I x L ja U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele
Vaatleme järgnevalt voolu ja pinge sõltuvust pööretest ja koormusest püsimagnetiga vahelduvvoolugeneraatoris. Koormuseta generaatori pinge fcasvab võrdeliselt pööre- tega. Praktiliselt on koormuseta generaatori pinge tühi- käigu väikestel pööretel 4 . . .5 V, maksimaalpööretel aga. 29. . . 24 V. Välisahela sulgemisel põhjustab mähistes indutseeritud emj. ahelas voolu. Väikestel pööretel, kui voolu sagedus on väike (30 . . . 50 Hz), sõltub vool peamiselt aktiivtakistusest ja kasvab koos pööretega. Suurtel pööretel tõuseb voolu sagedus (250 ... 400 Hz) ja seega ka mähiste induktüvtakistus r mis piirab voolu kasvu. Pinge 89 generaatori klemmidel on võrdne pingelanguga välisahelas (U=I*R). Järelikult, kui välisahela takistus jääb püsivaks, muutub generaatori pinge võrdeliselt vooluga. Õigesti valitud parameetrite korral langeb generaatori pinge koormamisel keskmiselt kaks korda, s. o
annaabi.ee 
