konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+- ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis
· F-aktiin ühineb fibrillaarse tropomüosiini (T M) ja globulaarse troponiiniga (Tn) aktiinfilamendiks · TM tugevdab filamenti · regulatoorne Tn muudab aktiinfilamendi kaltsiumtundlikuks. Tn-C (kaltsiumsiduv SU), Tn-I (inhibeeriv, aktiiniga seostuv SU) ja Tn-T (tropomüosiiniga seostuv SU) Vajab Mg ja ATP-d. Moodustatakse pikk filament ehk F-aktiin. 2 polüpeptiidahelat (2 F-aktiini) moodustavad aktiinifilamendi. 5.2 Müosiin Müosiinmolekuli 6 alfa-hlikaalset polüpeptiidset raskahelat keerduvad ümber üksteise moodustades müosiinimolekuli saba. Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll:
Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G- vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe
Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on
tsütoplasmas, paiknevad aktiinifilamendid orienteeritud kõik sarnaselt. Müosiinimolekulidel aga on omadus ATP juuresolekul nihkuda aktiinifilamentide positiivse otsa suunas (ATP hüdrolüüsiga kaasneb müosiinimolekulide peas konformatsiooniline muutus, mis tekitab nihkumise aktiinifilamendi + otsa suunas). Müosiini libisemine mööda aktiinifilamente paneb ringlema kogu tsütoplasma. Aktiini-müosiini vastasmõju on ka mitmete teiste rakus toimuvate liikumiste (näit. lihaskontraktsioon, loomse raku tsütoplasma sissenöördumine tsütokineesi käigus jt.) käivitajaks. 1.4. Rakukest Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke rakukest. Esmane rakukest koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist
terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid
sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Eedasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabvanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud CA2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist.Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: libisemisteooria põhiseisukohad. Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga (troponiin C-ga). Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin
vōetakse vastu plasmamembraani vahendusel. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on tümosiin ja profiliin. Ained, mis mōjutavad aktiini polümerisatsiooni kasutatakse aineid, mis blokeerivad F- aktiini moodustumist vōi takistavad selle depolümeriseerumist. Tsütohalasiinid on ained, mida sünteesivad mōningad hallitusseened. Blokeerivad aktiinifilamendi +otsa, seega filamendid ei saa enam kasvada. Falloidiin on kōrgelt toksiline alkaloid, Seostub rakus oleva F- aktiiniga ning takistab selle depolümeriseerumist. 14. Mikrotuubulid Koosnevad tubuliinist, mis koosneb kahest subühikust, alfa- ja ß-tubuliinist, kumbagi subühiku molekulmass on 50 kDa. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem
annaabi.ee 
