Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Võitlused toimusid kuuel mandril seitsmest ja kõikidel ookeanidel. Nn teljeriikide (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) poolel oli sõjaseisukorras 11 riiki ja liitlaste (Suurbritannia, USA, NSV Liit, Prantsusmaa) poolel 61 riiki, millest paljud otseses sõjategevuses ei osalenud. Mõni riik vahetas vastavalt sõjaõnnele poolt. Ülaltoodut võib pidada aksioomiks. Aga kõigega ei pruugi nõustuda: Hispaania jaoks algas sõda juba 1936. aastal verise kodusõjana, ent sõdijaid toetasid relvastuse, lendurite, lahingu-instruktorite ja muuga Saksamaa ja Itaalia ning teisalt NSV Liit, hilisema suure sõja ,,kandvad osapooled". Riigina jäi Hispaania 1939.1945. aastal neutraalseks, ent hispaanlased sõjast ei pääsenud. Nii näiteks löödi 20 000-meheline nn Sinine leegion puruks NSV Liidus. Hiina jaoks algas sõjategevus juba 1927.
Keel Kirjanduslik keelekasutus. Proosa puhul rääkisid vene formalistid narratiivi võttest. Luule puhul oli kummastava võtte allikaks luule spetsiifiline keel, häälikute asetus ja kõnekuju, jaotamine värssideks. Poeetika Aristotelese teos luulekunstist, oligi vana-kreeka keeles Poeetika. Luule oli tema jaoks matkimiskunst. Uurib kuidas on kirjandusteosed tehtud (lähtub retoorilisest ideest võtab efekti aksioomiks ja hakkab uurima kuidas see efekt saavutati). Näiteks: Mis muudab selle jutustaja mitteusaldusväärseks? Miks tundub see lause irooniline? St. me aktsepteerimine selle iroonilisust aga uurima kuidas. Missugune on gooti kirjanduse ruum jne. Ei jaga hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab. Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst. Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt.
järeldas Galilei, et kui võtta teise kaldpinna kaldenurga = 0 , siis kuulike liigub tasapinnal mööda sirget peatumata edasi, kuigi talle jõudu ei mõju. Järelikult pole liikumise alalhoidmiseks sugugi vaja, et kehale mõjuks mingi jõud. Galilei katse tulemused olid Newtonile teada, kes nende põhjal formuleeriski eelpool toodud seaduse. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks ehk inertsiseaduseks. Ja see ongi dünaamika esimeseks aksioomiks. Newtoni I seadus annab kriteeriumi selle üle otsustamiseks, kas masspunktile on rakendatud jõud või ei ole. Kui masspunkt liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, siis talle pole jõudu rakendatud (või rakendatud jõudude geomeetriline summa on null). Kui masspunkt liigub kõverjooneliselt, või mitteühtlaselt sirgjooneliselt, siis talle peab mõjuma mingi jõud. Kuidas aga jõud kvantitatiivselt
soodustust. Kliendi hea enesetunne on väga oluline. Kui kõik muu osutub võrdseks konkurendiga (näiteks toode, hind, kvaliteet), siis kliendi kohtlemine ja tundmine end tehingu ajal ja pärast seda, saab olema kliendi jaoks otsustavaks. Klient otsustab, kas tulla ettevõttesse tagasi või mitte. Mõnikord ei ole hind või muu komponent oluline ostuotsuse tegemisel. Kuid kliendi valikud on väga palju seotud viisiga, kuidas teda koheldakse (Arantola 2000). Turunduse aksioomiks on, et klient võib olla lojaalne, kui tal on tõeline valik, mille vahel valida (Sims 2002). Klienti ei saa lugeda ettevõttele lojaalseks, kui turul on üks kuni kaks teenusepakkujat ja klient on sunnitud nendest ühe teenuseid kasutama, kuna tal ei ole teist valikut. Lojaalsed kliendid reageerivad paremini otsepostituse kaudu saabuvatele firma pakkumistele, kui lai grupp potentsiaalseid kliente. Seetõttu on oluline omada
t. supX = maxX. Analoogiliselt, kui minX eksisteerib, siis inf X = minX. Pidevuse aksioom. Nagu me eelpool veendusime , ei pruugi ülalt tõkestatud alamhulgal olla maksimaalset ega alt tõkestatud hulgal minimaalset elementi. Selge ei ole ka ülemise ja alumise raja olemasolu, seda ei ole aritmeetika ja järjestuse aksioomidest lähtudes võimalik tõestada. Seepärast eeldatakse (s.t. postuleeritakse), et reaalarvude hulgas R kehtib järgmine väide, mida nimetatakse pidevuse aksioomiks: (P) igal ülalt tõkestatud mittetühjal hulgal X ⊂ R leidub ülemine raja. Reaalarvude hulga seda omadust nimetatakse tema täielikkuseks. Järgneva lause kohaselt järeldub aksioomist (P) alumise raja olemasolu igal alt tõkestatud alamhulgal. Selle tõestamisel rakendame me mitmel korral järjestuse aksioomidest järelduvat omadust võrratused a < b ning −b < −a on samaväärsed. Tuua näiteid alumise ja ülemise raja kohta: Alumine raja (infX): [0,2) minX = 0
sup X X inf X / X. Hulga X R u ¨lemise raja m~ oiste (alumise raja m~oiste) on hulga X maksimaalse elemendi max X m~ oiste (minimaalse elemendi min X m~oiste) u¨ldistus, nimelt sup X X sup X = max X (inf X X inf X = min X) ja sup X / X max X inf X / X min X . 62 Kehtib "pidevuse aksioomiks" nimetatav v¨aide. Lause 2 (vt [5], lk 1618). Igal u ¨lalt t~okestatud reaalarvude hulgal on olemas u ¨lemine raja ja igal alt t~ okestatud reaalarvude hulgal on olemas alumine raja. Definitsioon 3. Funktsiooni maksimaalset ja minimaalset v¨a¨artust hulgal nimeta- takse u ¨he nimega ekstremaalseteks v¨ a¨
Eri valdkondades on dogmaatikal erinev tähendus ja kaal, isegi funktsioon. Ühine on dogmadele ilmselt see, et dogmad kujutavad endast siduvaid, tunnustatud ja kasutuskõlblikke põhiteadmisi teatud valdkonna jaoks, seejuures võib dogmade loomus ja siduvuse aste olla erinev. Õigusteaduses on selle algusest peale tuntav tendents (isegi vajadus) ratsionaalselt tõestatavate põhiseisukohtade formuleerimise järel. Tänapäevase väärtusjurisprudentsi aksioomiks saab näiteks pidada tõdemust, et õigusele vastav otsustus peab olema väärtusotsustus, ning esmane allikas, kuhu väärtusi otsima minna, on põhiseadus, kust leiame põhiõiguste ja -vabaduste siduva kataloogi (Narits 1995, 378– 380). Dogmaatika tähendabki selles kontekstis, s.t õigusele rakendatuna, põhiväärtuste, probleemi lahendus(t)e ja põhistuste selgitust. “Dogmaatika peab kehtivat õigust ratsionaalse
annaabi.ee 
