Leian, et ikka on seos õenduse ja tervishoiga. Arutelus on räägitud kuidas me oletame/teeme järeldusi, vaadates ja jälgies teise inimese miimikat. Seos on siinkohal õenduse ja tervishoiuga on see kui me eeldame ise kuna ja kui valus võib patsiendil olla jälgides tema miimikat ja käitumist/reageerimist. Samuti on seos siinkohal, kuidas me võtame inimest/patsienti. Kas tal on ainult materjaalne keha või mitte materjaalne vaim. Või aksepteerime, et inimesel on materjaalne keha ja mittematerjaalne vaim. Sellest tulenevalt sõltub kui maksimaalselt, arvestades meie teadmisi, me suudame anda abi patsiendile/toetada/andatervisealast nõu. Samuti peame me arusaama, kuidas patsient ise arvab, selleks, et meie pakutav abi paremini temani jõuab.
Normatiivid Normatiivid on inimesi ümbritsevad arusaamad, mis on suurema rahvahulga arvamusteks. Nad on mõisted ja olekud, mida üldsus on harjunud maailmapildis nii globaalselt kui ka lokaalselt nägema. Kas kedagi normatiivid mõjutavad? Inimene, kes elab ja mõtleb nagu suurem osa ta kaaslastest, ei pruugi aru saada normidest, sest need ühtivad tema enda mõtetega, kuid isikule, kelle mõttemaailm erineb üldsuse arvamustest, võivad normatiivid vägagi suurt mõju avaldada. Laps võib kasvada üles tavaliste probleemidega, mida kõik enamjaolt läbi elavad, kes paremini ning kes halvemini. Suure tõenäosusega tema unistused sobituvad telekast nähtud väljamõeldud eludega ning hirmud võivad sarnaneda raamatutest loetud tõestisündinud lugudega. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad lood korduma, ent mõtted jäävad samaks ning just need ideed sobivad üldsusele ja sellele lapsele, kes nende lugude keskel sirgub. Sam...
Kuidas vältida inimkonna hävingut meie endi süü tõttu ning kas on võimalik taastada meie planeedi endine puhtus? Kliima soojenemise küsimus on tekitanud palju vastukaja, mis kõigub hoolimata tõenditest seinast seina ning on endiselt teema, mille üle annaks pikalt arutleda. Sellest hoolimata ei saa eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme midagi, et seda mõju leevendada. Globaalse soojenemise probleem ei ole miski, mida saaks teiste õlgadele panna. Tõsi, riigid saavad kontrollida oma süsinikdioksiidi emissioone ning kasvõi panna toodetud prügi kogusele lisamakse, kuid lõppude lõpuks on siiski üksikisikud selle eest vastutavad. Lihtne on mõelda, et üks inimene ei suuda midagi muuta. Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes temaga
Kuidas vältida inimkonna hävingut meie endi süü tõttu ning kas on võimalik taastada meie planeedi endine puhtus? Kliima soojenemise küsimus on tekitanud palju vastukaja, mis kõigub hoolimata tõenditest seinast seina ning on endiselt teema, mille üle annaks pikalt arutleda. Sellest hoolimata ei saa eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme midagi, et seda mõju leevendada.(Pomerants 2009) Globaalse soojenemise probleem ei ole miski, mida saaks teiste õlgadele panna. Tõsi, riigid saavad kontrollida oma süsinikdioksiidi emissioone ning kasvõi panna toodetud prügi kogusele lisamakse, kuid lõppude lõpuks on siiski üksikisikud selle eest vastutavad. Lihtne on mõelda, et üks inimene ei suuda midagi muuta. Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes
11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzsche üleinimene: inimene sünnib alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine. Eetilises kontekstis tuleks seda mõista ka kui moraali väärtuste loomine. Sartre absoluutne vabadus. Otsused ja tahe algavad alles, siis kui me näeme ja aksepteerime nii endeid kui ka teise absoluutselt vabadena. Sellest järeldub, et meie väärtused on determineeritud meie tahtest ehk igal ühel on oma väärtused ja eetika. Oluline ei ole mitte see tahe ise, vaid kuidas ja millest see tahe on tekkinud. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilisoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised.
Ma ei kujuta ette et peaksin suhtuma külmalt kellegi nii kalli kaotamisesse. Samas kui läheneda jällegi selle nurga alt, et oleme oma lähedastest sõltuvuses. Sültuvuses nende olemisest meie ümber ning seeläbi tunnemegi eri emotsioone, kui neid äkki ei ole. Kaotusvalu, üksildustunne, kurbus. Tasapidi jõuamegi rahunemiseni, usume et nad on paremas paigas ja et neil on nüüd hea. Seneca tahabki vist öelda, et võiks jätta vahele etapi kus me sõltuvusobjekti kaotust aksepteerime ning minna kohe etappi, kus oleme selle aksepteerinud. No juba paljalt mõeldes tundub see mulle ebaloogiline. Ei ole võimalik öelda, et kohvikus pakutakse täna juurvilja suppi kui ma pole isegi vaatamas käinud, mida seal pakutakse ning et kas täna on supp, või ei ole. Leian, et ka Sartre ütlemine on praeguseks hetkeks juba veidi puudulik. Nimelt ei saa me ainult enda järgi otsustada, milline otsus on õige ja milline vale
teineteisest. II faas: konflikt (storming) iga rühm läbib selle faasi, siis on selgunud erinevad vaated, huvid a seisukohad. Konflikt võib kulgeda lühidalt, aga suure emotsiooniga või kulgeda kaua. III faas: kohanemine (norming) tasakaalu tekkimine, mis võib aga kergelt ka kaduda IV faas: töö (performing) rühm töötab maksimaalselt ja effektiivselt, võivad tekkida vastuolud, aga need lahendatakse. Ei kardeta avaldada oma arvamust. Aksepteerime erinvaid arvamusi. Viie arengufaasi mudel (Jaques 2000) I faas: kujunemine inimesed kohtuvad rühmas, tekivad küsimused eesmärkide ja käitumise kohta valitseb ebakindlust ja rühmajuht on oluline. Püütakse oma koht leida, oluline on omad huvid II faas: konflikt väljendatakse negatiivseid emotsioone. Võib kujuneda opositsioon võimu kohta. III faas: kohanemine rõhk on liikunud hoolivusele, küsitakse hinnanguid, toetatakse
ühiskonna ükskõiksuskõverad. Utilitaristlik heaolu kontseptsioon Esimeseks üldiseks küsimuseks ühiskondliku heaolu puhul on see, kuidas viimane sõltub üksikute indiviidide heaolust. Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on antud utilitaristliku koolkonna poolt, mille kohaselt ühiskondlik heaolu pole midagi muud kui individuaalsete heaolude summa. Joonis 6.1. Utilitaristlik ükskõiksuskõver Sellest käsitlusest tuleneb mitmeid olulisi järeldusi. Kõigepealt aksepteerime me ühiskonna heaolu suurenemisena nii rikaste kui vaeste kihtide heaolu suurenemist. Ka juhud, kus rikaste kihtide heaolu kasvas vaeste kihtide arvel, on aksepteeritavad ühiskondliku heaolu suurenemisena juhul kui mingite meetmete tagajärjel rikaste kihtide heaolu kasvas rohkem kui vähenes vaeste kihtide heaolu. 13 Joonisel 6.1. On kõik punktid aksepteeritava samaväärsete, s.t. kaheagendilise ühiskonna
annaabi.ee 
