a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate heliloojate õpetajat. 15missat säilinud, Requiem-surmale pühendatud missa. *Antoin Busnois->1442 antua bünua, ,,Fortuna desperata" *Johannes Tinctoris-muusikateoreetik. IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud lähevad ära. Kõrvaga tabamatud struktuurimängud ei köitnud heliloojaid enam nii palju. Eelistatakse pala selget liigendust. Rütm lihtsustub, lähtub tekstist. Tekib akordika. Häälte harmooniline kooskõla on väga tähtis, polüf. ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili. *Josquin Desprez 1440-1521-P-Prants. pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu
· prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas. · selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas. · meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika · harmoonia mängib järjest suuremat rolli · tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust · ilmuvad piltlikud ja tundelised väljendusvõtted. Perioodi tuntuimad meistrid · Jacob Obrecht · Josquin Desprez Jacob Josquin Desprez Obrecht Jacob Obrecht ( u 1450-1505 ) · hollandlane · teenis Cambrai's, Brügges ja Antwerpenis · suri katku · tunnustati kui Euroopa ühte suurimat
Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadest, millest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümeetriline ülesehitus. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines teksti üheaegset skaneerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Häälte kooskõla-harmoonia-mängib järjest suuremat rolli, tihti pole üksikhääled kuigi iseseisvad, vaid võivad moodustada kahe-või kolmehäälseid gruppe. IV põlvkond V põlvkond (1560- 1600) 16. Sajandi teisel poole muusikapildis tõusid esiplaanile itaallaased Madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes mitu uut koolkonda Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus
Impressionism- miste 19.saj maalikunstist.1874 Pariis kunstinitus, Monet, Deglas, Pissarro, olid omaaaegse kunsti mistega vastuollu linud. Monet maal "Impressioon. Tusev pike". Muusikas thelepanud instrumentidel ja orkestri klavrvidel. Meloodia liikuv, voolav, akordika, eelistatakse peenenid nansse, vrvivarjundeid, valguse vrvimngu. Vrvid pehmed ja pastellsed. Pentatoonika- Jaapani mjud, muusikas tekivad koosklad, palju programmilist muusikat. Kirjanduses smbolism. Baudelaire, Berlaine. Claude Debussy (1862-1918), impressionistlikest heliloojatest kige mjukam, mjutas kiki teisi 20.saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. Tiendas end 3a Itaalias. Peamised orkestri ja klaveriteosed
· Tekstist lähtuv liigendatud hingav meloodia · Imitatsiooniline polüfoonia II põlvkond · Johannes Ockeghem õpetas edasi · Heliloojate looming muutus keeruliseks · Mõistusepärane · Kadus side tekstiga · Esikoht: motett ja missa III põlvkond · Renessanssi muusika muutus täiuslikuks · Lähtuti kuulatavusest · Oluline on harmoonia ja tekkis lihtne akordika · Tunded!!!! · Josquin Desprez o Leiutas nooditrüki o Missad 'nd stuff trükiti juba tema eluajal o Matemaatiline kiri+kõrgrenes.vorm+tundelisus · IV põlvkond o Muusika muutus isikupäraseks o Maneerlik ja peenutsev o 16. saj IIpool musica reservata privaat · V põlvkond o Itaallased
Josquin Desprez, Heinrich Isaac, Loyset Compere, Pierre de la Rue, Jean Mouton. 3. Muusika iseloomustus Kompositsioonis eelistati pala selgelt liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, sellest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümmeetriline ülesehitus. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines tejstis üheaegset skandeerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on tavaliselt selgelt kuulda. Teksti hakkas inspireerima muusikaline väljendus: ilmuvad tundelise väljenduse võtted, mi lisavad väljendusjõudu tekstile, ning piltlik väljendus, mis ,,maalib" tekstikujundeid elavaiks. (Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm). 4. Zanrid Missa, motett, ilmalik laul, reekviemmissa, poeteetiline ood. ****
Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest libises moteti ja missa kätte. III põlvkond, tegevusaeg 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Josquin motetizanris,olles eeskujuks kogu 16.sajandile. Ta suutis ühendada matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse.
Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest läks moteti ja missa kätte. III põlvkond 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Desprez motetizanris, olles eeskujuks kogu 16. sajandile. Ta ühendas matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonnd 1520-1560
Josquin Desprez, Heinrich Isaac, Loyset Compere, Pierre de la Rue, Jean Mouton. 3. Muusika iseloomustus Kompositsioonis eelistati pala selgelt liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, sellest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümmeetriline ülesehitus. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi sedavõrd, et esines tejstis üheaegset skandeerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on tavaliselt selgelt kuulda. Teksti hakkas inspireerima muusikaline väljendus: ilmuvad tundelise väljenduse võtted, mi lisavad väljendusjõudu tekstile, ning piltlik väljendus, mis ,,maalib" tekstikujundeid elavaiks. (Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm). 4. Zanrid Missa, motett, ilmalik laul, reekviem-missa, poeteetiline ood. ****
annaabi.ee 
