möödudes mädaneme hakata. Liigset niiskust põhjustavad hoone vahetus läheduses kasvavad puud, põõsad takistades palkide kuivamist. Kõrghaljastus peab olema hoonest mitu meetrit eemal. Kui hoonel on kahjustatud ülemiste ridade palgid, siis on üldjuhul põhjuseks olnud leke katuse. Tihti leiab mädanikukoldeid akende ja uste alt. Aknalt alla voolav sademe- ja kondensatsioonivesi nõrgub seinale. Et seda vältida, tuleb hoolitseda aknalaudade, veeninade jms korrasoleku eest. Kaitseks niiskuse eest võib aknaaluse palgi peale paigaldada niiskustõkke. Hoolikalt tuleb jälgida seinte olukorda siseruumides. Kahjustuste ärahoidmiseks tuleks märjad ja niisked tsoonid, veevärk ja kanalisatsioon planeerida väliseintest eemal. Vältimaks auru kondenseerumist seintes, peaksid märgruumid võimalusel paiknema hoone sisemuses, välistarindid peavad olema eraldatud ja hästi tuulutatud. Puitsente kahjustused
2–3 nädala pärast nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse 1–5 mm väljalennuava. Vastsed elavad puidu sees ning nende areng kestab tavaliselt 2–4 aastat. Kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- kui ka lehtpuude puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. 5 Majasikk Täiskasvanud putukas on 1-2,5 cm pikkune, musta või pruuni värvi kehaga, mis on kaetud hallikate karvadega. Nad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi.
-mööbli põhjalik puhastamine Loengusaal Iga päev: 1. prügikasti tühjendamine 2. vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine 3. pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine 4. puutepinnad, määrdunud kohad 5. grafoprojektori jm tehnika pühkimine 6. tahvli puhastamine 7. tekstiilpõranda imemine tolmuimejaga (igapäevaselt nähtav sodi, 1 kord nädalas kogu põrand Kord nädalas: - tooli ja lauajalad - aknalaudade pühkimine - riiulitelt tolmu pühkimine - riidenagide pühkimine Kord kuus: - radiaatorite pühkimine - ukse märg pühkimine - mööbli pühkimine mööbli emulsiooniga WC ruumid Oluline eritiste plekkide eemaldamine, mikroobilise mustuse eemaldamine (puutepindade regulaarne pühkimine) WC koristatakse lisaks hoolduskoristusele ka jooksvalt (kontrollpuhastus) Kontrollival koristamisel:
sarnanevaid helisid, koputades peaga vastu käigu seina. Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks vanarahvas arvas, et see heli ennustab kellegi surma majas. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ?C) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes. 1.4.Raudsepp.
seina. Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks vanarahvas arvas, et see heli ennustab kellegi surma majas. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes
veega vahetult peale paigaldamist ja müüritise kaitsmine ladumise ajal sademete eest. Vihmavee tungimist tarindisse peavad takistama piisavalt laiad räästad, õiged räästa- ja aknaplekid, veeninad, vihmaveerennid jms. Konstruktiivselt tuleks vältida nn külmasildu. Viimased soodustavad kondentsvee teket ja selle kandumist koos sooladega müüritise välispinnale. SOOLADE EEMALDAMINE Uutelt tellisefassaadidelt kaovad soolad tuule, päikese ja vihma koosmõjul tavaliselt iseenesest. Aknalaudade, räästaste ja muude eenduvate osade alla võivad soolalaigud jääda sel juhul paariks aastakski. Soolade kiiremaks eemaldamiseks võib nad seinalt kuiva harjaga maha pühkida ja mis harjaga maha ei tule, saab eemaldada vähese vee ja harjaga. Puhastamisega ei tuleks kiirustada, vaid tuleks lasta seintel kuivada ja sooladel maksimaalselt pinnale väljuda. Kui puhta veega laigud ei eemaldu, siis on tegu lubja- või mördiplekkidega
59 Sõiduvärava ehitamine koos postide paigaldamisega m2 12 1,6 19,2 2 2 60 Jalgväravate ehitamine m2 9 2,8 25,2 2 2 61 Majanumbri paigaldamine tk 1 0,3 0,3 1 1 SISEVIIMISTLUS 62 Poorbetoonplokkidest Siporex vaheseinte ehitus m2 932 2 1864 8 15 63 Aknalaudade paigaldamine jm 154 0,3 46,2 2 3 64 Dussiruumi ehitustööd tk 1 7 7 1 8 65 Treppide viimistlemine betoonilakiga m2 38 0,2 7,6 1 1 66 Aknapalede viimistlemine m2 46,8 0,6 28,08 2 2 Lagede pahteldamine 67 1.korrus m2 580 0,6 348 4 11 68 2
annaabi.ee 
