aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Töö võtsid ette kolm kunstnikku Elmar Kits, Evald Okas ning Richard Sagrits. Kuna
Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad pehmejooneline. 2. Kunstihoone, Tallinn Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal. Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel. 3
edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. 1946. aastal avati kontsertsaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti.
tänavatega. Majasõõrist ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsentreerib neid ühendav ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn. Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse. Algselt kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal. Kui Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel korrusel asusid ärid ja
tänavatega. Majasõõrist ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsentreerib neid ühendav ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn. Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse. Algselt kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal. Kui Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel korrusel asusid ärid ja
Raekoja mõju ulatub kuhugi poole platsini. Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja suuremaks muutub majade soov välja paista. Raekojale lähemal asuvatel klassitsistlikel hoonetel on veel malbe fassaadile liibuvad pilastrid. (Hallas-Murula, 2012) lk 48 Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile. Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrotoon on veel rokokookartusiga. Ka 1784 valminud azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks on väljapeetult varaklassitsistlik, kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil
Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Walter Rostockist. Pidulik avamine toimus 1786. aastal. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni. Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, verikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga. Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil
Aasta hiljem valmis Tallinna vanalinna Nikolai Thamm noorema poolt projekteeritud tollane Tallinna Aadilkogu Seltsi seltsimaja, praegune Nukuteater. Nikolai Thamm noorem oli Tallinna üks viljakamaid arhitekte. Aastal 1907 jäeti endise Tallinna Teatri saaliosa taastamata sinna tekkis tänavast müüriga eraldatud hoov . Hoonet kaunistavad juugendfrontoonid ja akendevahelised ornamentliseenid. 4 Alumist korrust toonitab rustika, samas kui ülemise korruse tõstavad esile suured aknad. Eespool mainitud peterburilaste duo järgmiseks meistriteoseks Tallinnas on Pärnu mnt. 67 asuv Lutheri villa, mis valmis aastal 1910. Selles
annaabi.ee 
