seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm,peaajju ( ajukoorde) b) Alanevad juhtteed e. Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik , tahtlik tegevus) Subkortikaalkulgla( õpitud, automaatne tegevus) 61. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju b) Tagaaju, koosneb sillast ja väikeajust c) Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast . !!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-,
subkortikaalne. 63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193 Kaks poolkera on omavahel ühendatud valgeainega. Sild on valgeainest moodustunud ja ühendab kahte poolkera. Ajutüvega on seotud väikeaju(väikeaju poolkerad), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus. * suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa: * ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju; * väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146). Tsentraalvagu(2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4)
Istmikunärv 3. Sääreluunärv 4. Ühispindluunärv NS slaid 90; anat lk 218-219 37. nimeta 2 peamist ülenevat juhteteed ja kuhu ning millistest keha piirkondadest nad informatsiooni 1. Õrnkimp ja talbkimp 2. Tagumine ja eesmine spinotsereberllaarne juhtetee NS slaid 61; anat lk 208 edastavad? 1. Piklikaju 2. tagaaju (sild ja väikeaju) 3. keskaju (ajuvarred, keskajukatus) 4. vaheaju (talamus, 38. millistest osadest koosneb peaaju? NS slaid 3; anat lk 192-193 tundekühm, metatalamus, hüpotalamus) 5. suuraju 3/6 39
eesmine väät valgenide kõhtmine juur mediaanlõhe 149. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju (6) b) Tagaaju, koosneb sillast (7) ja väikeajust (5) c) Keskaju (4), millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus (3), metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju (1), mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast (2). *nr. 8 - ajutüvi, nr. 9 - hüpofüüs 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaajunärvide tuumad: a) Piklikaju hallaines paiknevad IX-XII peajunärvi tuumad: IX - neelunärv, X - uitnärv, XI - lisanärv, XII - keelealune närv
150) Seljaaju segmendi mõiste, arv. jagunemine 35 Segment – seljaaju osa, millest väljuvad eesmised ja tagumised juured, mis moodustavad seljaajunärvi paari. Seljaaju segmente on 31: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. 151) Nimetage peaaju osad 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast Asendi järgi eristatakse 3 osa: ajutüvi, väikeaju, suuraju poolkerad 152) Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktisonaalsed keskused, peaajunärvide tuumad PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv,
Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU 5-8 saavad alguse sillast. piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb
Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU –5-8 saavad alguse sillast. piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb
Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus
annaabi.ee 
