Keskelt tungivad läbi reetina tsentraalne arter ja veen. Nägemisnärvi pead nim. pimetähniks, seal puuduvad nii kepikesed kui kolvikesed. Jaotub: silmasisene, silmakoopa sisene, kanalisisene, ajusisene. 16. Kuidas korraldab nägemisristmik infot? Joonista. Välimised reetina närvikiud jõuavad nägemisristmikuni ilma ristumata, lõppedes samapoolses LGN- s. Ninapoolsed närvikiud ristuvad, nim. poollõikumiseks. Fiksatsioonipunkt vasakul pool projekteerub paremasse ajupoolkerra ja vastupidi. 17. Mitu kihti on LGNis? Millistele kihtidele jõuab samapoolse silma info, millistele kihtidele vastaspoolse silma info? - Lateraalsed põlvikkehad koosnevad 6-kihist. Samapoolse silma info jõuab 2,3 & 5 kihile. Vastaspoolse silma info 1,4 & 6 kihile. 18. Kus asub esimene binokulaarne rakk? - V1 alas ehk triibuline koor. 19. Mis on silma juhtivuse sammas. Kui lai, kuidas koores paikneb? - Koore rakud on grupeeritud tulpadena joostes püstiselt ristloodis mööda koore pinda
küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody). Välimisest põlvikkehast läheb erutus mööda närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis tekivad vastavad häired. Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime erineval kaugusel paiknevate esemete vaatlemiseks. Akommodatsiooni eesmärk on koondada kujutis vaadeldavast esemest täpselt võrkkestale. Akommodatsioon saavutatakse kolmel erineval viisil: 1) Silma läätse läbimõõdu muutmise teel 2) Pupilli läbimõõdu muutmise teel 3) Silma munade konvergentsi(silmamunade pöördumine sissepoole, ninasuunas) ja
ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed
cortex ) - laekub infot sensoorsete puudutuste kohta (nt. kui keegi katsub vm) Kaks ajupoolkera – teevad koguaeg koostööd Vasak: verbaalne ja analüütiline Parem: emotsionaalne, ruumiline ja holistiline Lateralisatsioon – kahe ajupoolkera funktsionaalne assümeetria Kontrelateraalsus paigutus ehk nt vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt. Nt. Split-brain research: Kui näidata pilti/sõna/objekti ja info läheb paremasse ajupoolkerra siis inimene ei suuda välja öelda, mis objektiga on tegemist (ütleb et ei näinud midagi; kõnekeskus vasakul pool), kuid kui öeldakse et võta objekt kätte siis seda ta suudab teha, kuna parem osa tuvastas objekti ning parem pool kontrollib keha vasakut poolt. Ajukoore kahjustuse tagajärjed: Visuaalne agnoosia – inimene ei suuda tuvastada mida näeb (kukla- või kiirusagara probleem, ei suuda seda kokku panna mõistetavaks objektiks).
1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju. Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1. ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv → piklikaju → keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) → talamus → auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Somatosensoorsete retseptorite ülesanded. mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikudretseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korralneurotransmitteritena toimivad
Tigu saab lainepikkusega heli kätte ja karvakesed reageerivad membraani osas ja sellest läheb närviimpulss edasi primaarsesse kuulmiskoorde. - Kuulmist saab mõnikord päästa tänu kuulmisaparaadile kui basillaarmembraani karvakesed ei toimi ja elektriimpulssi edasi ei anna. Auditoorsed närviteed: - Meelte puhul on alati taalamus sensoorse info vahejaam!!! Auditoorsed närviteed: 1) ühe kõrva helisignaalid jõuavad mõlemasse ajupoolkerra, samas on signaal vastaspoolkeral tugevam 2) algul vastaspoolkerra, aga taalamuses kolib osa signaalist jälle samale poolele et ikka mõlemad poolkerad infot saaksid 3) Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised koliikulid talamus auditoorne koos ja sealt edasi erinevatesse korteksi osadesse. Kaks somatosensoorset närviteed. - Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjstusele ja temperatuurile. Aeglane toime
Läbi eesnide minevad kiud ühinevad vastava ajupoolkera lõhnatundesüsteemidega. • Paarid esitati kas ühes nägemisväljas üksteise all (ajupoolkera sisene ülesande püstitus) või Normaalsel indiviidil lõhnasisend paremasse ninasõõrmesse rändab otse tagasi paremasse üks stiimulite ajupoolkerasse, ületab eesnide, pääsedes sel moel vasakusse (kõne) ajupoolkerra. Anosmia paar ühte ja teine teise nägemisvälja (ajupoolkerade vaheline ülesande püstitus). tuleneb eesnide kahjustusest. (Sikk-sakk joon märgib eesnide kahjustust.) Kui tee on häiritud, • Ageneesiga patsiendid olid vastamisel võrdväärselt täpsed kontrollrühmaga- reaktsioonid siis ei saa vasak poolkera kuidagi teada, mis lõhna parem poolkera tajus. aga aeglasemad.
annaabi.ee 
