Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5. Mille poolest erineb vegetatiivne närvisüsteem somaatilisest närvisüsteemist? Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem Milliste kehaosade tööd juhib Siseelundid, siselihased, Skeletilihased sisenõrenäärmed Tahtele alluvate või Allumatud Alluvad allumatute elundite juhtimine
omandada, samas ei mäleta ühtki juhtumit, kus ta seda tegi).Enamasti täidavad amneesiapatsiendid lühiajalist mälu hõlmavaid ülesandeid hästi, neil on suhteliselt hea üldintelligentsustestide tulemus. b) aju regionaalse verevarustuse uuringud ("ajukaardid"):- manustatakse lhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon; veenisiseselt kuld), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa). ·On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta
Seetõttu ongi raske SQga seostada konkreetset aju aktiivsust, kuigi selles vallas on tehtud märgatavaid edusamme. Need esialgsed vaatlused näitavad, kuidas aju ilmutab hetki, mil kogu ajukoor on aktiveeritud nagu üks koordineeritud sündmus. Neuroloogid räägivad sellest, et ajus on olemas mis- ja kuidas-teed, kuid miks-teed ei ole ajus samal moel välja kujunenud. On arusaadav, et kõige kaasaegsem aju skaneerimise seadmestik on fokuseeritud kas millelegi mingis ajuosas (mis) või sellele, kuidas üks poolkera teisega suhtleb. Miks on iga kord uuesti tekkiv nähtus, mida ei saa mõõta kui lokaalset aktiivsuspiirkonda ajus 6 või ühe talitlusüksuse seost teisega. Tundub, et parim, milleni võime jõuda, on olla tunnistajaks seletamatu terviklikkuse hetkedele. SQ mõõtmised on olnud kõige edukamad tipptegijate, mediteerijate ja tippsportlaste aju
tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele. Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi. Millised protsessid toimuvad aju koores? Kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Millises ajuosas asub nägemiskeskus? Kuklasagaras. Mida tähendab afaasia? Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest. Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Mida tähendab düsgraafia? Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega,
hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin. 32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni varude ladestuskoht); vanade punaliblede lagundamine; kahjulike ainete ja mürkide
hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin. 32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni varude ladestuskoht); vanade punaliblede lagundamine; kahjulike ainete ja mürkide
-Iseloomustage pea- ja seljaaju juhteteid moodustavaid neuroneid. Seljaaju tagaservas asuvad pikkade aksonitega lülineuronid. -Ülenevate ja alanevate juhteteede moodustumine, nende paiknemine, funktsiooni iseloomustus. 1) Ülenevad juhteteed Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines tagaväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest ja liiguvad sealt edasi peaajju. Sensoorses ajuosas on alajäsemete kontroll üleval ja ülajäsemete oma all/küljel. 1) Õrnkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa. (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa. (ülemised jäsemed, ülemine kere osa;
tütarrakuks. Meioos tekivad identsed kromatiidid. Kromosoomide arv väheneb 2 kordselt. Tekivad haploidsed sugurakud. Pärilik info on saadud nii emalt kui isalt. 9) Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Ajuosa moodustab loomadel pea üldsuurusest ligikaudu ühe neljandiku, paiknedes näoosast üleval- ja tagapool. Ajuosas eristatakse: 1) kuklapiirkonda külgneb kuklaluuga, ulatudes kuklaharjast kandelülini; 2) kiirupiirkonda algab kuklaharjast ja piiristub kiiruluu ulatusega; 3) oimupiirkonda asetseb ajuosa küljel, silma ja kõrva vahel; 4) kõrvapiirkonda; 5) kõrvatagust piirkonda; 6) silmakoopaülist auku; 7) otsmikupiirkonda asetseb ajuosa eesseinas kiir- ja ninaluu vahel; 8) sarvepiirkonda. Näoosal on neljatahulise püramiidi kuju. Ta paikneb silmakoobastest ees- ja allpool ning
liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). *lihtsad parietaalsed hood (motoorse ilminguga, sensoorse ilminguga, autonoomsete ilminguteta, häiretega kõrgemas nv talitluses.) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega), *partsiaalsed hood mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks. Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia). Diagnoositakse, kui esineb 2 või enam hoogu. Epilepsia põhjused: Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse - tekib epileptiline hoog
Mõnikord taastub peale traumat kõigepealt esimene, mõnikord teine keel. Samas on teatud märke ka kahe eraldi süsteemi toimimise võimalikkusest. Ojemann & Whitaker (1978) registreerisid keelega seotud ajukoore aktiivsust kakskeelsetel epilepsiaga (langetõvega) patsientidel. Nõrkade elektrivooludega stimuleeriti nende ajukoore erinevaid piirkondi. On teada, et ajukoore elektriline stimulatsioon pidurdab aju spontaanset aktiivsust stimulatsiooni rakendamise piirkonnas. Mõnes ajuosas oli objektide nimetamise võime alanemine mõlemas keeles võrdne, mõnes erinev. Näis, et nõrgemini omandatud keel oli ajukoores difuussemalt esindatud ja tugevam keel enam lokaliseeritud. Seega viitab uurimus sellele, et mõned kakskeelsuse aspektid võivad olla koos ja teised eraldi esindatud. Näib, et kahel omandatud keelel on ühiseid psüühilisi omadusi, ent on ka erinevaid. Teise keele oskuse omandamine on plussiks, kui ta ei võta midagi ära esimeselt keelelt
annaabi.ee 
