Feromoonid(biotõrjes-kahjurite meelitamine surmalõksu) putukate lõhnaained, olulised sigimisperioodil Kloonimine (taimel, inimesel) Kloon geneetiliselt identne järglane Kui paljundame taimi vegetatiivselt, saame klooni. Taimede uudne kloonimisviis on meristeempaljundus Imetajate kloonimine: embrüo kloonimine I Embrüonaalkloonimine (loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. II Tuumkloonimine keharaku tuuma siirdamine munarakku. Imetaja tuumkloonimine Dolly-meetod 1) tuumadoonori udararakud ja munarakudoonor 2)munaraku tuum eemaldatakse 3)rakud liidetakse elektriimpulsiga 4)"vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris 5) embrüo siirdamine kolmandale lambale 6)embrüo arenemine 7)Kloonlammas Dolly geneetiliselt identne tuumadoonoriga. Siirdamine (loomal, inimestel) Embrüosiirdamine- seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamise huvi koduloomadel kui avasta...
2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust. 4. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud? Vastus: lähen Pille juurde ning küsin kas ta saab liigutada ja kas ta üldse teadvusel on. Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks
NEUROFÜSIOLOOG: LEIDIS, ET VASAK AJUPOOLKERA ON SEOTUD KEELE, KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISEGA, PAREM POOLKERA AGA TEGELEB RUUMILISE INFOGA. AJU UURIMINE (APARAADID) EEG: UURITAKSE PEAAJU BIOELEKTRILIST AKTIIVSUST; PEANAHALE, VAHEL KA AJU PINNALE/AJJU ASETATAKSE ELEKTROODID, MIS REGISTREERIVAD AJU TOODETAVAID ELEKTRILAINEID. VÕNKESAGEDUSTE JÄRGI JAOTATAKSE ELEKTRILAINED DELTALAINETEKS, TEETALAINETEKS, ALFALAINETEKS JA BEETALAINETEKS; CAT: KASUTATAKSE TROMBIDE, AJUKASVAJATE JT. AJUHAIGUSTE DIAGNOOSIMISEKS. RÖNTGENKIIR SUUNATAKSE LÄBI ISIKU PEA NING AJUKIHI TAGA PAIKNEVA DETEKTORI ABIL MÕÕDETAKSE KIIRIUSINTENSIIVSUST. MÕÕTMISI KORRATAKSE ERI NURKADE ALL NING ARVUTATAKSE VÄLJA UURITUD KIHI RUUMILINE KUJUTIS , KUJUTATAKSE PILDILISELT; PET: MÄÄRATAKSE, MILLISED AJUOSAD ON MINGI TEGEVUSE KORRAL AKTIIVSED. ISIKULE SÜSTITAKSE RAIDOAKTIIVSET GLÜKOOSI, MIS IMENDUB KEHARAKKUDESSE JA KUI KIIRITATUD GLÜKOOS JÕUAB AJJU, LASTAKSE LÄBI PEA RÖNTENKIIRED. ARVUTI TEEB
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse ka...
· Lühimälu- muutusi eriti ei ole · Püsimälu- suudavad meenutada loetelust vähem objekte ja vähem detaile kujundist. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini. Raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Mäluhäired ja dementsus on enamasti kõrge elueaga kaasnevad nähtused. Progresseeruvate ajuhaiguste esinemissagedus suureneb märginavalt pärast 70. eluaastat ja on suurim üle 90 aasta vanuste hulgus. Viimastest põeb iga kolmas mingit dementsuse vormi. Mäluhäired ja dementsus on enamasti kõrge elueaga kaasnevad nähtused. Progresseeruvate ajuhaiguste esinemissagedus suureneb märginavalt pärast 70. eluaastat ja on suurim üle 90 aasta vanuste hulgus. Viimastest põeb iga kolmas mingit dementsuse vormi. 2.3.1. Dementsus
mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust. Kompuutertomograafia (CAT) rajaneb röntgenikiirtel. See meetod võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt, kiht kihi haaval. Meditsiinis on CAT kasutusel trombide, ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste diagnoosimiseks. Positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevuses. PET-meetodiga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid Artikkel Otsimis-, imemis- ja neelamisrefleksid on kaasasündinud ning looteeas harjutatud just selleks, et vastsündinu nälga ei jääks
Kuid rakukultuuris saab neid stimuleerida jagunema ning ühes või teises suunas diferentseeruma. Praegu tegeldakse väga paljudes laboratooriumides ja kliinikutes tüvirakkude eraldamise, nende diferentseerumisvõime ja -tingimuste uurimisega. Luuüdi siirdamine kiirgushaiguse ja mõne verevähi vormi puhul on tuntud asi. Nabaväädi vere tüvirakke on kasutatud mõne luuhaiguse ja leukeemia ravis. Neuraalsete tüvirakkude abil loodetakse jõuda raskete ajuhaiguste, nt. parkinsonismi ravini. Parkinsonism, täpsemalt Parkinsoni haigus, on inglise arsti James Parkinsoni poolt esmakordselt (1817) täpsemalt kirjeldatud neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50.- 70. eluaasta vahel, kuid võib indiviiditi ka märksa varem alata. Selle peamiseks tunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus ja kohmetus; sageli ilmneb psüühikas depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus e. dementsus. Põhjuseks on aju
näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt ehk kummalgi on oma ülesanded. Vasaku ajupoolkera ülesanneteks on : · sõnalise info töötlemine · lugemine · arvutamine Parema ajupoolkera ülesanneteks on : · kujunditega opereerimine · ruumis orienteerumine · mittesõnaliste helide eristamine · keerukate objektide äratundmine EEG meetodiga uuritakse elektroentsefalograafi abil peaaju bioelektrilist aktiivsust. CAT-i kasutatakse ajuhaiguste diagnoosimiseks. PET-iga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Teadvuse seisundid Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Ärkvelolek eneseteadvus kõige suurem. Iseeneslikud teadvuse seisundid. Unistused Uni, unenäod sisemiste jõuvarude teostamine. Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud. Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon
Maniafoobia- hirm vaimuhaiguse (hullumeelsuse) ees. (ka dementofoobia) Mastigofoobia- hirm karistuse ees. (ka poinefoobia, vt rabdofoobia[1]) Mehhanofoobia- hirm masinate, mehhanismide ees. Medomalakufoobia- hirm kaotada erektsioon. Medortofoobia- hirm erekteerunud peenise ees. (vt fallofoobia, etc) Megalofoobia- hirm suurte asjade ees. Melissofoobia- hirm mesilaste ees. (ka api(o)foobia) Melanofoobia- hirm musta vrvi ees. Melofoobia- hirm vi viha muusika suhtes. Meningitofoobia- hirm ajuhaiguste ees. Menofoobia- hirm menstruatsiooni ees. Merintofoobia- hirm olla kinni seotud. Metallofoobia- hirm metallide ees. Metatesiofoobia- hirm muutuste ees. (vt neo-, tropofoobia) Meteorofoobia- hirm meteooride ees. (vt astrofoobia, etc) Metfoobia- hirm alkoholi ees. (ka potofoobia, vt dipsofoobia) Metrofoobia- hirm vi viha poeesia suhtes. Mikrobiofoobia- hirm mikroobide ees. (vt bakterio-, batsillo-, miso-, verminofoobia) Mikrofoobia- hirm vikeste asjade ees.
tüvirakke, mis võivad anda uusi küpseid rakke. Neutraalsed tüvirakud võivad diferentseeruda nii neuroniteks kui ka mitmesugusteks gliiarakkudeks. Need tüvirakud on aga täiskasvanu ajus enamasti soikeseisundis ja tavaliselt ei jagune. Kuid rakukultuuris saab neid stimuleerida jagunema ning ühes või teises suunas diferentseeruma. Nabaväädivere tüvirakke on kasutatud mõne luuhaiguse ja leukeemia e. verevähi ravis. Neuraalsete tüvirakkude abil loodetakse jõuda raskete ajuhaiguste, nt. Parkinsoni ja Alzheimeri tõve ravini. Rakuteraapial arvatakse olevat tähtis koht meditsiini arengus. KOKKUVÕTE Koostatud õpimapis on ülevaatlikult välja toodud bioloogiateaduste kasutamisvõimalused. Need on andnud ühiskonnale väga palju, eriti aga geenitehnoloogia, tänu millele on olemas erinevad ravi- ja paljundamisvõimalused. Kuid kindlasti on ees veel väga pikk arengutee, sest on veel palju haigusi, millele pole
(nii avastati nt. kõnekeskused: C. Wernicke ja P. Broca), on tänapäeval võimalik aju jälgida ka reaalajas. EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1. Kindlasti olete kuulnud väidet, et inimese aju suuruse ja tema vaimse võimekuse vahel ei ole mingit seost. Mis teie arvate? Põhjendage! 2. Siin on mõnede loomade ajude pildid võrreldes inimese ajuga. Millised on peamised
erinevad - Episoodiline – isiklik teaduvstatud minevik - Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu.
annaabi.ee 
