KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre.
paneb asjade üle mõtlema sisu on samuti hästi maheda ja mõnusa tekstiga. KARL RISTIKIVI (16. X 1912 19. VII 1977) Sündis Läänemaal. Õppis Tartu ülikoolis geograafiat. 1943-ndal aastal siirdus Helsingisse ja 1944-ndal aastal Rootsi. Ristikivi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades 1920-ndate aastate lõpul. Romaanid "Võõrad varjud" (1934) ja "Viikingite veri" (1936) avaldati "Perekonnalehes" ja on kirjutatud ajaviitekirjanduse tasemel. Rohkem tähelepanu leidsid tema noorsooteosed: jutustus "Lendav maailm"(1935), lasteraamatud "Semud" ja "Sinine liblikas" (1938). Silmapaistvaks kujunes romaan "Tuli ja raud" (1938), milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole; vaatamata kõigile eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörühmaja nii maal kui linnas
1920-1973. Selle aja jooksul ilmus tema sulest 68 kriminaalromaani, 17 näidendit ja üle saja lühijutu, pärast tema surma avaldati kaks varem avaldamata kriminaalromaani ning autobiograafia. Tal on ilmunud ka 6 sentimentaalset romaani Mary Westmacott`i varjunime all. Ehkki Agatha Christie ei kuulu kriminaalromaani zanri loojate hulka, on ta kahtlemata selle zanri väljapaistvamaid meistreid. Agatha Christie stiil Erinevalt paljudest kaasaegsetest ajaviitekirjanduse autoritest peab ta kinni zanri klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale. Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis
eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik o tõlgitud ilukirjandus klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; o ajaviitekirjandus teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest zanritest; o perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; o raamatukogundusalane kirjandus. 32. Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal iseloomustada (raamat, jadaväljaanne, ajaleht, ajakiri, jne.). o Raamat trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistikas arvestatakse raamatute hulka ka brosüürid (kuni 48 leheküljelised köidetud teavikud),
Agatha Christie loomeperiood hõlmas aastaid 1920-1973. Selle aja jooksul ilmus tema sulest 68 kriminaalromaani, 17 näidendit ja üle saja lühijutu, pärast tema surma avaldati kaks varem avaldamata kriminaalromaani ning autobiograafia. Tal on ilmunud ka 6 sentimentaalset romaani Mary Westmacott`i varjunime all. Ehkki Agatha Christie ei kuulu kriminaalromaani zanri loojate hulka, on ta kahtlemata selle zanri väljapaistvamaid meistreid. Erinevalt paljudest kaasaegsetest ajaviitekirjanduse autoritest peab ta kinni zanri klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale (detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu)
Kindralkomissariaadi alluvuses olev Amt für Verlagswesen. Trükiloa saamiseks tuli esitada taotlus kolmes eksemplaris koos käsikirja ja sisu saksakeelse kokkuvõttega. Kirjastuste tegevust piiras paberipuudus. Trükiloa saamisega koos anti luba paberi ostuks.1944. a. märtsipommitamise järel muutus paberi saamine enam-vähem võimatuks. Rinde lähenedes ahenesid kirjastamisvõimalused veelgi. Augustis 1944 katkestati peaaegu poolte ajakirjade ilmumine ja 1. septembrist lõpetati ilu- ja ajaviitekirjanduse väljaandmine. Niisiis säilitas Saksa okupatsiooni ajal kirjastuselu korraldamisel juba esimesest nõukogude aastast tuttavad jooned-kirjastustegevuse tsentraliseeritus ja kirjastuste arvu piiramine. Kirjastamine koondus mõne suurema ettevõtte kätte. Erinevus nõukogude okupatsioonist oli, et oli lubatud usuühingute kirjastustegevus ja erakirjastused. Kasutatud allikmaterjalid http://www.utlib.ee/ee/raamatuaasta/1940_1944.html http://www.estonica.org/est/lugu.html
Satu Waltari (Satu Elstelä), sündis 1932. aastal. Vajadus peret elatada sundis Waltari palgatööle. Ta sai tööd ajakirja Suomen Kuvalehti toimetajana ja Yleisradio ajakirjanikuna.3 Mika Waltari mõistmine ja hindamine on Soomes läbi aegade olnud väga heitlik. Soome kirjanikest on just tema teoseid avaldatud kõige suuremates tiraazides üle maailma. Nimelt seda -- viljakust ja kommertsedu -- panid talle pahaks soome modernistid, kui lükkasid Waltari loomingu pikemalt kommenteerimata ajaviitekirjanduse hulka.4 2008. aasta sügisel tähistati Soomes suurejooneliselt Waltari 100. sünniaastapäeva. Modernistlik esteetika on unustatud, raamatu väärtus ei ole enam pöördvõrdelises sõltuvuses tema mahuga ja soomlased on otsustanud olla oma suurmehe üle uhked. On ka põhjust -- ,,Sinuhest", ,,Mikael Karvajalast" ja ,,Mikael Hakimist", ,,Johannes Angelusest" ja ,,Turms, 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar 2 http://www.kirjasto.sci.fi/mwaltari.htm 3 http://et.wikipedia
5) tajuma lausete semantilisi ja grammatilisi seoseid; 6) mõistma teksti osade omavahelisi seoseid; 7) oskama seostada uusi teadmisi olemasolevatega; 8) tundma ära tekstis sisalduvad viited; 9) eristama teksti ideed kõrvalistest mõtetest; 10) mõistma teksti kommunikatiivset eesmärki. Kokkuvõte Iga lugemine lõppeb kokkuvõttega, mis sõltub eelkõige lugeja süvenemisvõimest ning lugemise eesmärgist. Sageli on see poolalateadlik sedastus, mis ajaviitekirjanduse pealiskaudsel lugemisel võib näiteks väljenduda hinnangus, et oli põnev või naljaks teos. Nõudlikuma teose süvitsi lugeja puhul aga sisaldada teose probleemide, tegelaste jms põhjalikku analüüsi ning sellest tulenevaid järeldusi. Milline lugeja kokkuvõte ka ei ole, mõjutab see ühel või teisel moel tema suhet raamatu või erinevate tekstidega edaspidi. Stiil Lugeja puutub stiiliprobleemidega kokku kaheti
Ta on kuidagi eesti kirjandusest väljaspool. Ja seda mitmel moel: 1. Matt Barker on pseudonüüm ja tegelik nimi on tal Urho Abramov. Toona, sajandivahetusel õpib ta tegelikult TÜs arstiks. Ka selles mõttes erineb ta teistest noortest autoritest, kes on üldiselt filoloogid või kuidagi teisiti humanitaariaga seotud. 2. Tema raamatud kuuluvad rohkemal või vähemal määral õuduskirjanduse zanrisse. Tavaliselt kuulub õuduskirjandus ajaviitekirjanduse või meelelahutsekirjanduse hulka. Paljuski tema kaks esimest raamatut lisaks eelnevale ka ,,Haripunkt", on küllalt selgelt meelelahutusliku funktsiooniga. Peale selle on tal aga romaan ,,Leegitsev täiskuu" ja raamat ,,Vaanenburgi tapatalgud", mille puhul ei ole seda kirjutatut nii lihtne klassifitseerida, nende ambitsioon on juba avaram, kui lihtsalt mingi õudusjutu kirjutamise puhul. ,,Vaanenburgi tapatalgud" kuulub düstoopia lahtrisse. See on
nii pingurada, et peopesad verel. Pilet 27 KARL RISTIKIVI (16. X 1912 19. VII 1977) Sündis Läänemaal. Õppis Tartu ülikoolis geograafiat. 1943-ndal aastal siirdus Helsingisse ja 1944-ndal aastal Rootsi. Ristikivi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades 1920- ndate aastate lõpul. Romaanid "Võõrad varjud" (1934) ja "Viikingite veri" (1936) avaldati "Perekonnalehes" ja on kirjutatud ajaviitekirjanduse tasemel. Rohkem tähelepanu leidsid tema noorsooteosed: jutustus "Lendav maailm"(1935), lasteraamatud "Semud" ja "Sinine liblikas" (1938). Silmapaistvaks kujunes romaan "Tuli ja raud" (1938), milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole; vaatamata kõigile eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörühmaja nii maal kui linnas.
annaabi.ee 
