konsistents painduv, kõva/jäik või mittejagatav, 4) suurus substantiivklassi süsteem hõlmab o~2- 20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle klassi substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; klassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Kääne on grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilist-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega. Kääne väljendab objekti-, koha-, ajasuhteid. Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauseis grammatilisi funktsioone e lause moodustajate semantilisi rolle: agent tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. (Elmar narrib Avot), patsient lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele (Elmar narrib Avot). Teema viitab esemetele või
6-aastased 6-aastane laps kasutab vähem ase- ja määrsõnu, sest ta hakkab järjest enam arvestama kuulajat: lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav kuulajale väljaspool konkreetset situatsiooni. Laps õpib rääkima ka inimesega, kes ei viibi lapsega samas olukorras või kellel ei ole samasugune teadmiste pagas. Suureneb nimi- ja sidesõnade kasutamine, mida on vaja lause laiendamiseks. Ta hakkab väljendama ajasuhteid, kasutades õigesti sõnu eile, täna, homme. Seoses tärkava huviga sotsiaalsete suhete ja eetiliste probleemide vastu hakkab laps kasutama rohkem inimest ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu (kurb, õnnelik, aus, lohakas), mille tähendus on esialgu piiratud (kasutab kindlas situatsioonis, mõne objekti puhul: aus on see, kes salaja teiste mänguasju ei võta). Laps selgitab selge läbipaistva struktuuri ja konkreetse tähendusega tuletiste
Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid,
seksuaalsuse ja surma teemasid ning rünnates harjumuspäraseid norme ja tabusid. Siiski ootas sajandi lõpus ees uus revolutsioon-tehnoloogiline revolutsioon, mis on muutnud kogu meie planeeti. Tänu fotole, videole ja eriti arvutitele muutusid nii aja kui koha mõisted kunstis ning tulemuseks on kõige tabamatum kunst, mida seni teame. Virtuaalne reaalsus tähendab absoluutselt uut keskkonda. Selles keskkonnas muudetakse ajasuhteid ning ruumisuhteid. Kunstniku atribuutideks osutusid videokaamera, arvutiprogrammid ja internet ning kunsti võimalused muutusid koos tehnoloogia arenguga. Esemese märgi tuleviku võimalustest andis televisiooni levik. Uuel medial oli tohutu mõju inimeste igapäevasele elule ning otsustustele. 31) TAASISESEISVUNUD EESTI KUNST Taasiseseisvunud Eesti esimesed aastad olid kultuurile üsna rasked. Sellest ülesaamiseks abistasid Eestit mitmed fondid
tähendusi kanda. Vrd Sõitsime vastu tuult – Me oleme sõja vastu – Lõin pea kapinurga vastu veriseks – Ta on minu vastu väga lahke. Kaassõnad jagunevad eessõnadeks e prepositsioonideks ja tagasõnadeks e postpositsioonideks vastavalt sellele, kas nad esinevad käändsõna ees või järel. Eesti keele üks tunnusjooni on tagasõnade rohkus. • ruumisuhteid maja ees, ukse taga, aia vahel, meie juurde • ajasuhteid pärast lõunat, enne õiget aega, nädala jooksul, öö läbi • Põhjusseoseid haiguse tõttu, minu süü pärast, tänu minule • Seisundit: valu käes, karu küüsis • Määra või mõõtu: tuhandete viisi, lonksu haaval Kaassõna ja määrsõna vahel ei ole alati lihtne vahet teha. Kaassõna kuulub nimi- või asesõna juurde, mis on enamasti (peaaegu alati) omastavas või osastavas käändes.
Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees 1a) suunda väljendavad kaassõnad, nt alla, alt, taha, taga, tagant 1b) ruumilist piiri väljendavad: kuni, saadik 1c) liikumise teed väljendavad: kaudu, mööda, pidi, üle 2) ajasuhteid väljendavad, nt sõja eel, aja jooksul, enne lõunat 2a) ajalist määratlust osutavad: aegu, enne, pärast 2b) ajapiiri väljendavad: peale lõunat, kuni õhtuni 2c) kestust väljendavad: läbi (päev läbi) 2d) korduvust väljendavad: päeva jooksul 3) põhjuslikke suhteid, nt tema jaoks, sünnipäeva puhul, ema süü tõttu, tänu temale 4) seisundit, viisi, nt lastega võidu, poe kaudu, tema üle, mure küüsis, haiguse käes
mõisteid kui sama palju, ühepalju, võrdselt, rohkem, vähem, madalam, kõrgem jne. Raskusi võivad tekitada ka liigi ja alaliigi mittetundmine, tekstis kasutatavate sõnade vähene tundmine, rasked lausekonstruktsioonid, viis kuidas sõnastatakse küsimus. Küsimuste esitamise juures tuleb olla tähelepanelik märkama, kas lapsed saavad ikkagi sellest aru. Raske on ju mõista neil lastel ajasuhteid, ruumisuhteid, raskussuhteid. Otstarbekas on õpetada lapsi märkama sama suhte erinevaid sõnastusi nt kui palju kaalus, mitu kilogrammi kaalus, kui raske on. Komistuskiviks võib osutuda ka vastuse sõnastamine. Kuna vastuse sõnastamine sõltub suuresti küsimuse sõnastusest, siis oleks hea lapsi harjutada vastama ühele küsimusele erinevalt sõnastatud vastustega, mis sisaldaks endas erinevate sõnajärgede ja rõhuasetustega olulise fikseerimist
annaabi.ee 
